Kaitseväe 1. jalaväebrigaad saavutas õppusel Siil 2025 lahinguvalmiduse
Avaldatud: 9 mai, 2025
Kaitseväe pilt. Õppusel Siil 2025 osalev kaitseväe 1. jalaväebrigaad kinnitas täna õppuse raames lahingvalmiduse saavutamise, olles eelnevail päevil formeerinud reservväelased, andnud neile sõjalisi oskuseid värskendava väljaõppe ning on nüüd valmis lahingülesannete täitmiseks.
„Paralleelselt reservväelaste väljaõppega on juhtimispunktide ülemad saanud läbi harjutada kõik lahinguplaanid ja nüüd on õige aeg need kaks asja kokku panna ja alustada lahingülesannete täitmisega,” kirjeldas diviisi 1. jalaväebrigaadi ülema asetäitja kolonelleitnant Eero Aija õppuse kulgu. Ta lisas, et nüüd pannakse varasemalt koostatud plaanid realistlikes oludes proovile ja üksused hakkavad maastikul ettenähtud ülesandeid täitma.
Kolonelleitnant Aijal on õppusele Siil 2025 kaks suuremat ootust. „Me ootame rasket õppust, et me saaksime panna surve alla need plaanid, mis me oleme teinud. Loomulikult ootan reservväelastelt samasugust pühendumist, nagu nad on seni näidanud,” sõnas Aija.
Brigaadiülema asetäitja rõhutas ka liitlaste olulist rolli ja kõigi üksuste kõrget koostalitusvõimet õppusel Siil 2025. „Liitlased on ääretult olulised. Liitlased kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu NATO lahingugrupi raames, kus on Suurbritannia ja Prantsusmaa sõdurid – nad on kaasatud meie lahinguplaanidesse ja täpselt samamoodi täidavad nad neid plaane siin õppustel,” rääkis kolonelleitnant Aija, lisades, et ka õppuse ettevalmistavas osas toimus väga tihe omavaheline koordinatsioon nii brigaadi staabi, liitlaste lahingugrupi kui pataljonide vahel.
Lahinguvalmiduse saavutamist kinnitas ka 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem kolonelleitnant Priit Heinloo. „Oleme ära teinud esimesed lõhkamised, et tuletada meelde esmased pioneerioskused. Oleme harjutanud ka tõkestamist ja jalaväe oskuseid meelde tuletanud,” rääkis Heinloo.
Reservväelaste panusega on pioneeripataljoni ülem väga rahul. Lisaks ununenud oskuste meeldetuletamisele on neile ka uusi oskusi õpetatud. „Näiteks oleme uue miinipuuri saanud, millega on võimalik puurida ka kõvasse pinnasesse kiiresti auke. Oleme ümber organiseerinud oma juhtimispunktid, et neid oleks vastasel raskem tabada. Samuti käinud üle droonivastase võitluse põhimõtted,” kirjeldas pioneeripataljoni ülem uuendusi oma üksustes.
Siilile saabunud 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni kahurirühma ülem reservväelane Johannes Nõges kinnitas, et ka tema üksuses on lahinguvalmidus saavutatud. „Meeldetuletamist on olnud omajagu, ise teenisin 2014-2015. Taasavastamise rõõmu on palju, tuju on hea, ilm on normaalne ja saame hakkama,” lausus lipnik Nõges.
„Meie „Sergeidel” – õhutõrjekahur ZU-23 – on peal uus sihik ja niinimetatud joystick, varasemalt see käis kõik käsitsi. Lisaks on meil nüüd ka termokaamera, näeme sooja keha liikumise kaugelt ära. See on minu jaoks täitsa uus, minu väljaõppe ajal käis see puhtalt raudsihikute peal. Tore näha, et asi areneb,” kirjeldas reservväelane Nõges.
Sõjaajal on õhutõrjepataljoni ülesanneteks vastase õhuründevahendite, nagu näiteks lennukid, kopterid, mehitamata lennuvahendid, tõrjumine ja hävitamine. Ülesannet täidetakse maapealsete relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Põhirelvastuse hulka kuulub õhutõrjekahur ZU-23 kõrval ka Mistrali raketikompleks, millega on võimalik vajadusel lennuvahendeid alla lasta.
Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
