Kaitseliit tähistas taassündi ja pärjas aktiivsemaid vabatahtlikke
Avaldatud: 18 veebruar, 2024Kaitseliidu tegevuse taastamise 34. aastapäeval tunnustas Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm Järvakandis peetud tseremoonial eelmise aasta aktiivsemaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid.
Aasta teo teinuid auhinnati kuld- ja üle tuhande tunni panustajaid hõbemündiga.
Seekord peeti aasta teo vääriliseks viite vabatahtlikku: Kristjan Laubholts Viru malevast, kes viis läbi meditsiiniteemalise koolitussarja „Viru Veri”, Ivan Altuhhov Alutaguse malevast laskemoona kandesüsteemi hankimise eest oma maleva lahingkompaniile, Toomas Raud Tartu malevast, keda pärjati Kaitseliidu pioneerivaldkonna edendamise eest, Liina Riismaa Naiskodukaitse Harju ringkonnast, panuse eest Kaitseliidu evakuatsioonivaldkonna arendamisse ja Diana Poudel Naiskodukaitse Harju ringkonnast kes lükkas nii Naiskodukaitses kui ka laiema üldsuse jaoks käima infovastupidavuse koolitused.
Samuti tunnustas Kaitseliit oma aktiivsemaid vabatahtlikke, kes olid eelmisel aastal Eesti riigi kaitsmisse panustanud enam kui tuhat tundi oma aega. Kokku oli selliseid vabatahtlikke 30, kes eelmise aasta jooksul panustasid kokku Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevustesse üle 30 000 tunni.
Aasta valveüksuslase auhind läks Lõuna maakaitseringkonda Vahur Saarnitsale.
Koos vabatahtlikega tähistasid Kaitseliidu taasloomist Kaitseliidu ülem kindralmajor Imar Tamm, eelmine Kaitseliidu ülem ja Harju maleva vabatahtlik kindralmajor Riho Ühtegi ning kaitseväe juhataja ja Rapla maleva liige kindral Martin Herem. Sel nädalal oma 60. sünnipäeva tähistanud kindralmajor Ühtegi pälvis Kodutütarde hõbetatud teeneteristi.
Aasta teo nominente saavad esitada kõik Kaitseliidu liikmed. Esitatutest teeb valiku ja esitab kandidaadid Kaitseliidu ülemale kümneliikmeline komisjon, mida juhib Kaitseliidu peastaabi ülem ning kuhu kuuluvad nais- ja noorteorganisatsioonide ja maakaitseringkondade esindajad ning Kaitseliidu veebel.
Kaitseliit hakkas aasta tegu välja kuulutama 2021. aastal. Iga auhinnaga pärjatu saab mälestuseks Kaitseliidu logoga kuldmündi, millel on olemas nii reaalne väärtus, kuid mille emotsionaalne ning numismaatiline väärtus on peaaegu hindamatu.
Täna 34 aastat tagasi taastati Järvakandis Kaitseliidu tegevus. Seda tehti 17. veebruaril 1990. aastal rahva omaalgatuse korras jätkuvalt kestva Nõukogude okupatsiooni oludes.