Käes on kuuse-kooreüraski tõrje esimene etapp – püünispuude langetamine
Avaldatud: 18 märts, 2025
Kooreüraski püünispuud. Foto: Mikk Heidemaa Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine. Püünispuude langetamine on üks osa efektiivsest kuuse-kooreüraski tõrjest. Tõrje järgmiseks oluliseks etapiks on üraski paljunemise vältimiseks üraski poolt asustatud puude õigeaegne metsast välja vedamine saeveskisse.
Metsa keskkonnaülevaatest selgub, et indikaator kliimamuutuse mõjust metsadele on kuuse-kooreüraskite kahe põlvkonna esinemine, mida varasemalt esines harva. Sellest tulenevalt on üraskitel suurem võimekus oma arvukust mitmekordistada ning ühe aastaga rohkem metsa kahjustada.
Kui 2019. aastal tuvastati riigimetsades 725 ha ulatuses üraskikahjustustega eraldisi, siis 2023. aastal oli vastav näitaja juba 6 949 ha. Perioodil 2019–2023 laienes üraskikahjustustega metsa pindala ligikaudu 19 000 ha võrra. Üraskite levikut soodustavad muu hulgas põuad ning soojemaks muutunud kevad-talved.
Seda olulisem on alustada üraskitõrjega õigeaegselt. Kevadises esimeses etapis valitakse välja püünispuud, nendeks on tavaliselt vigastatud, nõrgestatud või kasvus alla jäänud kuused kahjustuskollete läheduses. Sobivad ka sügis-talvised tormimurru, -heite ja lumemurru kuused. Mida tuleb aga silmas pidada, et püünispuude asukoht jääks kolde lähedale. Asukoha valikul peab arvestama, et püünispuud ning ka lähedalasuvad langenud puud, mis üraski poolt saavad asustatud, tuleb metsast mõni nädal pärast puude asustamist välja vedada, et putukad seal häviks.
Püünispuud langetatakse väikeste gruppidena 5–10 kaupa (kuni 10 tm hektari kohta) eemale tervetest puudest. Üraskilendluse ja -asustuse järgselt otsitakse üles ning raiutakse ka täiendavalt lisanduvaid värskelt asustatuid jalal kasvavad puid. Masinraie korral püünispuud langetatakse ja jäetakse võimalikult laialilaotatuna tõrjekohtadele märtsikuu II pooles, sest rullikute poolt vigastatud, osalt lahtise koorega puudel koorealune kuivab ruttu läbi ja pole mardikatele asustamiseks enam atraktiivne või asustus jääb loodetust madalamaks. Eelistada tuleks mootorsaega püünispuude langetamist.
Efektiivsuse suurendamiseks on kasutusel feromoonpreparaadid. Sellisel juhul tuleb püünispuud panna väikeste gruppidena ja iga grupi peale 1–2 feromoonpreparaati. Nendest eralduvate lõhnainete abil saavutatakse võimalikult suurem üraskite asustustihedus püünispuude tüvel.
Kevadel üraskite poolt asustatud püünispuud tuleb metsast välja vedada saeveskisse saagimiseks optimaalselt 2–3 nädala jooksul üraskite haude rajamisest, mille käigus mardikad ja haude erinevad arengujärgud hukkuvad. Viivitada sellega ei tohi, vastasel juhul jõuavad mardikad kooruda, koore alt lahkuda ning rajada läheduses kasvavatele kuuskedele mais-juunis täiendavalt sõsarhaude.
Tutvu kuuse-kooreüraski juhendmaterjaliga siin. Kuuse-kooreüraskist saab lugeda Keskkonnaportaalis.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
