Ka tervisesportlane pole kuulikindel. Arst annab nõu, millised tervisenäitajaid peaksid tervisesportlased teraselt jälgima
Avaldatud: 3 juuni, 2025
Pilt: Pixabay Soojade ilmadega tulekuga on tänavapildis märgata ka rohkem tervisesportlasi. Kuigi tervisesport mõjub hästi nii kehale kui ka vaimule, ei maksa ära unustada, et näppu tasub pulsil hoida ka trenniväliselt ja ennetavalt. Arst toob välja olulised tervisenäitajad, mida peaksid treeningul jälgima nii naised kui mehed.
„Kuigi tervisesporti tehes saab teatud probleeme ennetada n-ö targa treenimisega, ei pruugi sellest piisata. On tähtis, et ka tervisesportlased ei unustaks regulaarselt tervist kontrollida,” sõnas SYNLABi laboriarst Anneli Raave-Sepp. „Muu hulgas tuleb arvestada ka sooliste eripäradega, sest tüüpprobleemid on meestel ja naistel veidi erinevad.”
Hemoglobiin
Ühed levinumad probleemid tervisespordiga tegelevatel naistel, eriti neil, kes tegelevad kestvusaladega, on seotud hemoglobiinitasemega. „Hemoglobiin on valk, mis asub punastes vererakkudes ja mille peamine ülesanne on transportida hapniku kopsudest kudedesse ning süsihappegaasi tagasi kopsudesse,” selgitas dr Raave-Sepp.
Füüsiline koormus ilma piisava hapnikuvarustuseta suurendab südame ja lihaste koormust, mis võib viia ületreenimiseni või taastumishäireteni. Madalast hemoglobiinitasemest tekkiv aneemia on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul kõikidest 15-49-aastastest naistest ligi 30%, meestel aga kordades vähem. Samas on probleem ka kõrge hemoglobiin, mis võib viidata vedelikupuudusele, vereloomehäirele või harvem tõsistele haigustele.
Glükoos
Glükoos ehk veresuhkur on esmane ja peamine rakkude, kudede ja organite energiaallikas. Pärast söömist reageerib kõhunääre glükoositaseme tõusule insuliini eritamisega. Insuliin tagab glükoosi sisenemise rakkudesse ning see hoiab veresuhkru taseme normi piires. „Naistel on suurem oht madalaks glükoosiks vähese söömise korral, meestel aga kõrgemaks, eriti ülekaalus meestel,” tõi SYNLABi laboriarst välja.
Kolesterool
Kuigi kõrge kolesterool on tihti seotud eelkõige istuva eluviisiga, on see oluline tervisenäitaja ka aktiivsete inimeste, sealhulgas tervisesportlaste puhul. „Sport võib küll kolesterooliprofiili parandada, kuid see ei pruugi automaatselt tähendada, et kõik näitajad on korras,” rõhutas dr Raave-Sepp.
Kolesterool on rasvalaadne aine, mida keha vajab rakumembraanide ehituseks, hormoonide tootmiseks, näiteks testosterooni, östrogeeni ja D-vitamiini sünteesiks. „Kuigi kolesterool on kehas ülimalt vajalik, siis liigne n-ö „halb” ehk LDL-kolesterool soodustab veresoonte lubjastumist ja südamehaiguste teket,” selgitas arst.
Nagu mainitud, ei neutraliseeri aga liikumine kõike. „Kolesteroolitaset mõjutavad olulisel määral toitumine, näiteks küllastunud rasvade, transrasvade tarbimine, samuti geneetilised tegurid ning isegi liigne stress või ületreening võib lipiidide ainevahetusele mõjuda negatiivselt,” toonitas dr Raave-Sepp.
Meestel on arsti sõnul tähtis osutada suuremat tähelepanu LDL-taseme kontrollimiseks, eriti kui esineb muid riskitegureid nagu ülekaal või geneetiline eelsoodumus. Naised peavad olema teadlikud menopausiga seotud muudatustest kolesteroolitasemetes ja vajadusel kohandama elustiili või ravi.
Tervisesportlane võiks hemoglobiini taset testida:
- Regulaarses tervisekontrollis – aitab jälgida üldist tervist ja ennetada hemoglobiiniga seotud probleeme.
- Aneemiale viitavate sümptomite ilmnemisel – väsimus, hingeldus, kahvatus, treeningvõime langus, peapööritus.
- Tugeval treeningkoormusel või eritingimused – näiteks vastupidavusalad, taimetoitlus, rohke menstruatsioon, kõrgmäestikutreening.
- Pärast haigust või kroonilise seisundi korral – eriti juhul kui arst on soovitanud vereanalüüse.
Veresuhkrut testi:
- väsimuse või keskendumisraskuste esinemisel treeningutel;
- pideva näljatunde või söögiisu kõikumise korral;
- sagedase tühja kõhuga treenimise korral;
- kui perekonnas on esinenud diabeeti.
Kolesteroole võiks aktiivselt liikuja testida:
- Regulaarse kontrolli käigus – hiljemalt alates 35. eluaastast meestel ja 45. eluaastast naistel soovitatakse testida vähemalt kord kahe aasta jooksul.
- Riskitegurite esinemisel – ülekaalu, kõrge vererõhu, istuva eluviisi korral enne treenimise alustamist ning geneetiline eelsoodumuse korral.
- Kui teed muutuseid treeningus või toitumises: näiteks kui treeningkava koormus on märgatavalt tõusnud või kui oled alustanud kõrge rasvasisaldusega dieeti või taimetoitlust.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
