Juuli elektrihinnad: Eesti ja Soome vahel kadus hinnaerinevus 463 tunniks
Avaldatud: 5 august, 2025
Alllikas: Eesti Energia Juulis langesid elektrihinnad Eestis eelmise kuuga võrreldes 11% ning keskmiseks elektrihinnaks kujunes 3,7 senti kilovatt-tunni (37 eurot megavatt-tunni) kohta. Eelmise aasta juuliga võrreldes, mil elektrihind oli keskmiselt 9,8 senti kilovatt-tunni kohta, oli tänavu Eesti elektrihind ligikaudu 63% madalam.
Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik
Juba viiendat kuud järjest aset leidnud hinnalangusele aitas olulisel määral kaasa tugev päikeseelektri toodang üle Baltikumi, Läti jätkuv keskmisest kõrgem hüdroenergia toodang ning Estlink 2 ühenduse taastumine.
Hinnad on sel suvel odavamad
Sel suvel on hinnad võrreldes eelmise aasta suvega märgatavalt odavamad. Juunis oli elektrihind mullusega võrreldes 55% odavam, juulis, nagu varasemalt mainitud, 63% odavam. Tänavuse ja mulluse suve kõrvutamisel mängivad rolli kaks väga olulist faktorit, mis selgitavad enam kui kahekordset hinnavahet kahe aasta vahel.
Üks oluline faktor on 650 MW Estlink 2 ühenduse taastumine tänavu juuni lõpus, mis tagas juulis Eestis ja Soomes ühesuguse elektrihinna 463 tunnil – ligikaudu 62% kogu juulikuust. Suur ühendusvõimsus Soomega tagab Baltikumile ligipääsu kogu Põhjala hüdroenergiale kui ka Soomest tulevale tuumaenergiale. See aitab eelkõige õhtutundidel hoida hindu madalamal võrreldes olukorraga, kus ühendus puuduks ning Baltikumis tuleks käivitada esimesel juhul Läti ja Leedu gaasijaamad, viimasel juhul aga Eestis asetsevad kallid põlevkivi jaamad.
Teine oluline mõjutaja, mida pole varasematel suveperioodidel Baltikumis nähtud, on Läti hüdroenergia toodangu üllatuslik kasv. 2025. aasta juuli lõpu seisuga on Läti hüdroenergia toodang olnud viimase kümne aasta kõrgeim, viimase kümne suve keskmisega võrreldes ligi 2,7 korda kõrgem. Tavaliselt kevadel aset leidev Läti hüdroenergia toodangu kõrgperiood on aidanud nii juunis kui ka juulis alandada õhtuseid hindasid märkimisväärselt, asendades eelkõige õhtust gaasijaamade toodangut.
Mainimata ei saa jätta ka järjepidevat tuule- ja päikeseenergia kasvu kogu Baltikumis, mis aitab hindadel langeda alla 5 sendi kilovatt-tunni kohta. Suvistel päevadel näeme eelkõige tänu päikeseenergiale üha enam tunde, kus elektrihind jääb alla ühe sendi kilovatt-tunnist. Juuli lõpu seisuga on selliseid tunde kahe suvekuu jooksul olnud kokku 541 – pea 37% kogu suvest.
Allikas: Eesti Energia
Läti-Eesti ühenduse remonditööd hoidsid Eesti elektrihinna Baltikumi keskmisest madalamal
Õhtutundidel mõjutavad kogu Baltikumi elektrihindu kas kohalik fossiilkütustel põhinev elektritoodang või elektriimport Põhjamaadest. Seoses Eesti-Läti vahelise kaabli hooldustöödega oli rivist väljas ligi 45% kogu ühenduse võimekusest, mis takistas Soomest imporditud elektri ülekannet Lätti ja Leetu. Selle tulemusena jäi nii Läti kui ka Leedu keskmiseks elektrihinnaks 4,6 senti kilovatt-tunni kohta, mis on pea 26% kallim Eesti keskmistest hindadest.
Ligi kolmandiku juulist oli Eesti elektrihind Soome omast kallim, keskmiselt 3,9 sendi võrra kilovatt-tunni kohta. Enim oli sellist hinnavahet tunda tiputundidel vahemikus 18.00 – 21.00, kus keskmiselt ulatus hinnavahe kahe riigi vahel 6,6 sendini kilovatt-tunnist. Lätis ja Leedus oli Soomega ühtne elektrihind vaid viiendikul juulist. Keskmine hinnavahe Soomega oli Lätil ja Leedul keskmiselt 3 senti kilovatt-tunnist.
Allikas: Eesti Energia
Augusti elektrihinnad sõltuvad päikese- ja tuuleenergiast ning Põhjamaade impordist
Alanud kuul sõltuvad elektrihinnad tugevalt päikese- ja tuuleenergiast ning põhjanaabrite toodangust ja sealsetest elektrihindadest. Võib oodata, et augusti kulgedes väheneb Läti hüdroenergia toodang, mis vähendab Baltikumi taskukohaseid tootmisvõimekusi ning paneb meid taas rohkem sõltuma kallitest gaasi- ja põlevkivijaamadest.
Ühtlasi võivad Eesti elektrihindu tõsta Rootsi ja Norra tootmistsoonides aset leidvad ülekandevõimsuste pudelikaelad, mis piiravad odava Rootsi ja Norra hüdroenergia jõudmist Soome, takistades seeläbi hüdroenergia jõudmist ka Baltikumi. See tooks kaasa märkimisväärseid hinnatõuse eelkõige õhtustel tundidel, kui Baltikumis on soodsast elektritoodangust puudus.
Augusti ilmaennustused lubavad vihma ja päikese vaheldumist. Päikselistel päevadel aitab tugev päikesetoodang hoida elektri turuhindasid madalamal, kuid päikese kadumisel võtavad tootmise peamiselt üle Baltikumis asuvad fossiilkütustel põhinevad jaamad ning põhjanaabritelt import. Suve jätkudes püsib päikeseenergia küll olulise hinnaalandajana, kuid juuliga võrreldes on augustis oodata fossiilkütustel põhineva tootmise suuremat naasmist, mis omakorda kergitab kohalikke elektrihindu.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
