Justiitsminister andis 36 inimesele üle Vabaduse Tammepärja aumärgid, mitmed Lõuna-Eestist
Avaldatud: 30 august, 2019
Täna tunnustas justiitsminister Raivo Aeg Vabaduse Tammepärja aumärgiga 36 inimest, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel.
Justiitsminister Raivo Aeg ütles oma kõnes, et 80 aastat tagasi ei teadnud eestlased, mida tähendavad küüditamine ja koonduslaager. „Ka kõige hirmsamate sõnadega pole võimalik kirjeldada neid ebainimlikke õudusi, mida meie rahval on tulnud üle elada. Nõukogude võim ei võidelnud ainult meie riigi vastu. Võideldi meie keele, kultuuri ja kogu meie rahva vastu. Võideldi meie tuleviku vastu. Selleks, et enam kunagi ei sünniks Eesti riiki. Aga läks vastupidi. Meie rahva vabadusiha võitis vägivalla,“ märkis Raivo Aeg.
„Siin on suured teened kõigil vabadusvõitlejatel – metsavendadel, soomepoistel, kaitselahingute veteranidel, vabadusvõitluses osalenud koolilaste põrandaaluste ühenduste liikmetel, okupatsiooni vastu vaba sõnaga võidelnud dissidentidel,“ sõnas justiitsminister. „ Kõik täna Vabaduse Tammepärja aumärgi pälvinud on andnud oma panuse meie rahva hüvanguks mitte töökohustuse tõttu, vaid vabatahtlikult, armastusest ja truudusest Eesti riigi vastu.“
Raivo Aeg lisas, et meeles tuleb pidada ja kogu südamest tänada kõiki Eesti patrioote ja vabadusvõitlejaid, kes ei murdunud ränkades katsumustes. Paljudele neist polnud kahjuks antud võimalust näha vaba Eestit.
Tunnustuse pälvinute hulgas on Eesti kaitselahingutes osalenud veteranid, endised metsavennad, vastupanuvõitlejad ja õigusvastaselt represseeritud. Samuti tunnustab justiitsminister oma otsusega Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustajaid. Nende hulgas on metsavendluse mälestuse hoidjad, mälestiste rajajad, mälestuspäevade korraldajad ja isamaalise kasvatuse arendajad.
Justiitsministri kõne leiab siit.
Vabaduse Tammepärja aumärgi värsked kavalerid on siin:
Taivo Möller on Põlvamaa vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse esimees ja Eesti vabadusvõitlejate liidu juhatuse liige. Ta on kaitseliidu Põlva maleva asutajaliige ja Kuperjanovi pataljoni taastaja ning olnud Põlvamaa piirivalvejuht.
Robert Nagel. Aktiivse kaitseliitlase ning eestluse hoidja Robert Nageli algatusel ja eestvõtmisel püstitati möödunud aasta 23. juunil Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. aastapäeva auks Iisakusse ainulaadne Alutaguse vabadusvõitlejate mälestusmärk, millega meenutatakse Alutaguse valla maadel sõjas langenud kaasmaalasi.
Jüri Uppin. Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni toimekas liige ja Eesti eruohvitseride kogu toetajaliige Jüri Uppin osaleb aktiivselt noorsoo isamaalises kasvatuses. Muu hulgas on ta rajanud muistse vabadusvõitluse mälestuse jäädvustamiseks Jüriöö pargi.
Marek Nummu. Kaitseliidu Harju maleva liige, Eesti vabadusvõitlejate Tallinna ühenduse juhatuse aseesimees ja Eesti eruohvitseride kogu aktiivne liige Marek Nummu osales 1991. aastal Toompea kaitsmisel, hiljem on ta käinud missioonil Iraagis ja Bosnias. Marek Nummu korraldab ka sõjaaegsete Eesti lennuväelaste ühenduse tegevusi ja osaleb aktiivselt Eesti vabadusvõitlejate rahula heakorratöödel.
Malle Annus on aktiivne okupatsiooniaja mälestuste koguja ning 100 tamme pargi rajamise aktivist.
Mare Tammerand kogub küüditamismälestusi ja küüditamisteemalisi esemeid ning tutvustab neid kodumuuseumis.
Peeter Klausen. Teenekas piirikaitsja ning endine Põhja-Tallinna Kodukaitse divisjoni ülem Peeter Klausen osaleb aktiivselt piirivalve ohvitseride kogu töös.
Lembit Muuga. Tartu vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige Lembit Muuga teenis 1944. aastal piirikaitserügemendis ja osales hiljem liikumises Sini-Must-Valge. Vastupanuliikumisse ja Saksa sõjaväkke kuulumise eest saadeti ta 10 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele.
Georg Vissak oli kuni 1940. aastani noorkotkas, aastatel 1942-1943 teenis mereväes ja 1944. aastal piirikaitserügemendis ning osales lahingutes Tartu all. Georg Vissak on olnud aastaid Tartu vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige.
Hillar Tassa. Tartu vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige Hillar Tassa oli allohvitserina tegevteenistuses aastail 1941-1944 ja oli hiljem Relvastatud Võitluse Liidu liige. Vastupanuliikumises osalemise eest saadeti kümneks aastaks Vorkuta sunnitöölaagrisse.
Raimond Lunev. Eesti reservohvitseride kogu liige ja Lääne osakonna esimees, Eesti endiste metsavendade liidu liige, Admiral Johan Pitka relvavendade ühenduse liige ja Eesti vabadusvõitlejate liidu Läänemaa ühenduse liige kapten Lunev on kaitseliidu taasasutaja. Raimond Lunev hoiab innukalt vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestust ning annab seda edasi tulevastele põlvedele.
Aksel Heidemann. Kaitseliidu taastaja Läänemaal, Risti malevkonna liige kapten Aksel Heidemann pühendab märkimisväärselt aega ja tarmu vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamisele. Härra Heidemann on küüditamispäevade korraldustoimkonna liige ning mälestuspäevade ja muude ürituste korraldaja.
Aavo Väli. Kaitseliidu Rapla maleva Märjamaa üksikkompanii pealik, Eesti eruohvitseride kogu ja vabadusvõitlejate liidu Rapla ühenduse liige Aavo Väli on metsavendluse uurija ning osaleb aktiivselt Eesti ohvitseride ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamisel ning noorte isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamisel.
Valjo Tooming. Kaitseliidu Rapla maleva pealik Valjo Tooming tegutseb ka Tallinna Reaalkooli riigikaitse õpetajana. Ta osaleb aktiivselt Eesti ohvitseride ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamisel ning noorte isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamisel.
Mart Reino. Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna pealik, kaitseliidu keskkogu ja vanematekogu liige Mart Reino osales aktiivselt Eesti Vabariigi taastamisel. Eesti reservohvitseride kogu juristide sektsiooni kaudu aitas koostada riigikaitse valdkonna õigusakte, hiljem on töötanud vandeadvokaadi ja kohtunikuna. Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu juhatuse liikmena korraldab isamaalisi ja riigikaitselisi üritusi.
Helve-Esta Sillamaa. Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu juhatuse liige proua Sillamaa tegutseb aktiivselt kõigi Hiiumaal toimuvate isamaaliste ürituste korraldamisel.
Hanno Tamm. Tegevust vabadusvõitlejana alustas Hanno Tamm okupatsiooniajal, kui tähistas Porkuni lahingus langenute hauad vaskristidega, nüüd aga hoolitseb mälestuspaiga korrashoiu eest. Samuti hoolitseb ta Vistla memoriaali eest.
Jaak Haud. Sõjateaduste ja kasvatusteaduste magister, Tallinna aukodanik Jaak Haud on andnud välja hulga sõjandus- ja julgeolekuteemalisi raamatuid. Tema eestvedamisel püstitati memoriaal neile Tondi sõjakooli lõpetajatele ja õppejõududele, kes hukkusid okupatsioonides.
Elmo Nelk. Võrumaa sõjameeste ühenduse juhatuse liige Elmo Nelk on kaitseliidu Võrumaa maleva taastaja ning aktiivne liige, kes veab eest ja korraldab üritusi ning represeeritute mälestuspäevi.
Linda Kõiv. Võrumaa sõjameeste ühenduse kauaaegne liige proua Kõiv peab juhatuse liikmena korras ühenduse paberi- ja rahaasjad.
Jaen Teär. Kaitseliidu Saaremaa maleva taastaja, Saaremaa vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse esimees kapten Teär on Saaremaa metsavendluse uurija ning aktiivne vastupanuliikumise mälestuse hoidja.
Heino Salumaa. Saaremaa vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige Heino Salumaa võitles 1951. aastani metsavennana okupatsioonirežiimi vastu ning saadeti seetõttu aastateks vangilaagrisse.
Vaike Kupper. Endiste poliitvangide Loode-Eesti ühingu pikaaegne liige ja endiste õpilasvabadusvõitlejate ühingu liige Vaike Kupper osales vastupanuliikumises juba lapsena, kui abistas metsavendi. Selle eest saadeti alaealine Vaike kümneks aastaks range režiimiga vanglasse ja eluaegsele asumisele.
Rein Viira. Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse aktiivne liige Rein Viira on olnud eestluse edendaja Rootsis. Ta tegutseb Eesti sõjameeste mälestuskiriku juures ning arendab Eesti ja Rootsi ohvitseride koostööd.
Leho Lõhmus. Sõjaajaloo uurija ning arvukate ajalooraamatute autor Leho Lõhmus on olnud Nõmme malevkonna kaitseliitlastele hindamatu abiline, aidates korrastada Vabadussõjas langenute haudu ning korraldades mälestusüritusi ja sõjaajalugu tutvustavaid koosviibimisi.
Rein Puudersell. Kaitseliidu taasasutaja ning kaitseliidu Valgamaa maleva auliige härra Puudersell on aktiivne kogukonnajuht ja kohaliku muinsuskaitse eestvedaja. Ta on aidanud taastada Lüllemäe vabadussammast ja korraldanud selle hooldamist. Ta on uurinud ja hoidnud Eesti Vabariigi algusaja ning Vabadussõja mälestust.
Rannar Kerge. Jõgeva vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse esimees, endine kaitseliidu Jõgeva maleva pealik Rannar Kerge on kaitseliidu taasasutaja ning Jõgeva Vabadussõja mälestussamba taastaja.
Ants August Nurk. Jõgeva vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse liige härra Nurk on kaitseliidu Jõgeva maleva taastaja ning selle esimene pealik. Tema kaasabil toimuvad Jõgevamaal isamaalised sündmused ja represseeritute mälestuspäevad.
Einar Juuse. Kaitseliidu kauane liige ja endine Jõhvi malevkonna pealik ning Eesti vabadusvõitlejate Ida-Virumaa ühenduse juhatuse liige Einar Juuse korraldab Ida-Virumaal isamaalisi sündmusi ja represseeritute mälestuspäevi. Samuti osaleb ta noorsoo isamaalises kasvatamises ning kogub vanade sõjameeste ja metsavendade mälestusi.
Hans Pappel. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühingu juhatuse liige Hans Pappel osales 1944. aastal Eesti kaitselahingutes. Selle eest oli ta pärast sõda Venemaal sõjavangis ja tööpataljonis.
Alfons Jakobson. Kaitseliidu taaslooja Järvamaal Alfons Jakobson korraldab represseeritute mälestuse jäädvustamist ja osaleb aktiivselt noorte isamaalises kasvatuses.
Ants Kalam. Kaitseliidu taastaja, Sakala maleva auliige, Karksi malevkonna esimene pealik Ants Kalam on olnud aastakümneid aktiivne isamaalane mitmel rindel ja uurinud metsavendlust.
Arvo Pede. Kohaliku elu eestvedaja ning isamaaliste sündmuste korraldaja, kaitseliidu liige Arvo Pede pühendab märkimisväärselt aega ja tarmu represseeritute, vabadusvõitlejate ja vastupanuliikumises osalenute mälestuse hoidmisele ja edasiandmisele.
Eino Elmend. Eesti õigusvastaselt represseeritute liidu „Memento“ Valgamaa ühenduse asutajaliige ja juhatuse liige Eino Elmend on andnud suure panuse Eesti represseeritute ja vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamisele. Ta on leinapäevade korraldustoimkonna liige ning isamaaliste tähtpäevade ja mälestuspäevade korraldaja.
Henn Sokk. Järvamaa muuseumi sõprade seltsi juhatuse liige Henn Sokk on lähiajaloo jäädvustaja, kes on avaldanud mitu raamatut Järvamaast ja lähiajaloost ning Järvamaa kaitsepataljonist Vabadussõjas. Samuti korraldab ta isamaalisi üritusi ning mälestuspäevi.
Tiina Tojak. Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektori Tiina Tojaki eestvedamisel on tähistatud ja korrastatud ohtrasti matmispaiku ja taastatud mälestusmärke. Samuti on ta uurinud ja tutvustanud Eesti sõjaajalugu.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
