Justiits- ja digiminister riigikogus: Eesti ei toeta noorte sotsiaalmeedia kasutuse keelamist
Avaldatud: 2 detsember, 2025
Pilt: Pexels Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta selgitas esmaspäeva hilisõhtul Riigikogus arupärimisele vastates, miks Eesti ei liitunud Taani initsiatiivil ja eesistumise ajal allkirjastatud Jutlandi deklaratsiooniga – Euroopa Liidu ühiste kavatsuste dokumendiga, mille eesmärk on rajada raamistik alaealiste internetikasutuse keelamiseks ja piiramiseks.
Minister rõhutas, et Eesti ei pea mõistlikuks siduda end poliitiliste lubadustega enne, kui on toimunud põhjalik analüüs ja sisuline arutelu nii Euroopas kui ka Eestis.
Euroopa alles alustab arutelu, Eesti soovib otsused langetada faktipõhiselt
Pakosta sõnul on Euroopa tasandil noorte sotsiaalmeediakasutuse piiramine alles kujunemas kõneaineks ning arutelud on algusjärgus. Taani välja töötatud deklaratsiooniga liitumine oleks Eestilt eeldanud seisukoha võtmist enne, kui teadlased, lapsevanemad, koolid, noored ja valdkondlikud eksperdid on jõudnud sisuliselt kaasa rääkida.
Minister juhtis tähelepanu, et juba kehtiv digiteenuste määrus loob alaealiste kaitset võimaldava raamistiku. See nõuab platvormidelt vanuse kontrollimist, manipuleerivate disainipraktikate keelamist, riskianalüüside tegemist ning turvasätete karmistamist. Eesti hinnangul tuleb kõigepealt veenduda, kuidas need nõuded praktikas toimivad, enne kui astuda samme, mis võivad viia ülereguleerimiseni.
„Arutelud on Euroopa tasandil alles algusfaasis. Ka Eestis ei ole huvigruppidega põhjaliku dialoogini veel jõutud, seega ei olnud meil mõistlik deklaratsiooniga liituda,” märkis Pakosta.
Teadusuuringud: seos ei ole põhjus
Minister selgitas, et teadusuuringud annavad sotsiaalmeedia mõjude kohta noortele küll mitmetahulise pildi, kuid ei toeta otsest põhjuslikku seost, nagu pelgalt platvormi kasutamine tekitaks vaimse tervise probleeme. Mõjud sõltuvad eelkõige lapse vaimsest seisundist, kodusest keskkonnast, tugivõrgustikust ja elukeskkonnast – ehk nendest teguritest, mis kujundavad noore toimetulekut palju jõulisemalt kui ükski tehnoloogiline tööriist.
Pakosta rõhutas, et rangetel ligipääsupiirangutel on sageli soovitule vastupidine mõju. Noored leiavad tehnilisi möödapääsuteid, loovad salakontosid või liiguvad keskkondadesse, kus puuduvad igasugused turvameetmed. See tähendab, et mitte ainult ei jää probleemid lahendamata, vaid riskid võivad isegi suureneda.
„Üldine vanusekeeld ei vähenda riske, vaid võib viia varjatud ja ohtlikuma kasutamiseni – kuni tumeveebini välja,” tõdes minister Riigikogu arutelus.
Tema sõnul on tõhusamad lahendused need, mida toetavad rahvusvahelised uuringud: digipädevuse arendamine, noorte kriitilise mõtlemise tugevdamine, koolipõhised sekkumised ja platvormide vastutuse suurendamine. Teadus näitab, et kaitset loovad oskused ja teadlikkuse tõstmine, mitte keelud ja käsud.
Austraalia näitel: maailm ootab, kuidas piirangud toimima hakkavad
Arupärimises sooviti teada ka seda, kas Eesti on uurinud Austraalia kogemust, kus alaealistele seatakse sotsiaalmeedia kasutamisele ulatuslikke vanusepiiranguid. Pakosta selgitas, et Austraalia seadus jõustub alles detsembris ning riigi enda ametiasutused on väljendanud muret seaduse rakendamise tehnilise teostatavuse üle.
Minister tõi välja ka Austraalia mudeli problemaatilised küljed: näoskaneerimise ja profileerimise kasutamine vanuse tuvastamiseks, mis ei sobi kokku Euroopa väärtuste ega õigusraamistikuga. Seetõttu ei kiirusta Euroopa riigid, sh Eesti, kopeerima lahendust, mille mõju pole veel kuhugi jõudnud.
„Kogu maailm jälgib, kuidas see Austraalias rakendub, ja kindlasti õpib nendest õppetundidest,” ütles Pakosta.
Lahendus algab haridusest ja noorte kaasamisest
Pakosta tõi korduvalt esile, et Eesti peab keskseks noorte diginutikuse kasvatamist. Ta sõnas, et lapsi ei saa kujutleda digitehnoloogia passiivsete kasutajatena – nad on digiühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on õigus osaleda, kuid kes vajavad selleks teadmisi ja tuge.
Valitsuse tööplaan näeb ette eraldi õppeprogrammi loomise algklassidele, mis õpetaks lastele turvalist tegutsemist internetis, sh arusaama algoritmidest, mõjutusmehhanismidest ja digihügieenist. Minister rõhutas, et nii nagu varasematel põlvkondadel õpetati looduses toimetuleku oskusi, tuleb tänastel lastel õppida turvaliselt navigeerima digikeskkonnas, mis on nende igapäevaelu lahutamatu osa.
Tasakaal turvalisuse ja vabaduse vahel
Minister lõpetas oma ettekande mõttega, et laste kaitsmiseks ei piisa loosungitest. Vajalik on rahulik, tõenduspõhine ja kogukonda kaasav arutelu. Samal ajal peab Europe Liit nõudma, et tehnoloogiahiiglased täidaksid juba kehtivaid kohustusi ning vastutaksid oma teenuste mõju eest.
„Meie eesmärk ei ole keelustada, vaid muuta olemasolevad platvormid turvaliseks. Noortel on õigus olla osa digiühiskonnast ning nende oskuste arendamine on ühtlasi Eesti tuleviku konkurentsivõime alus,” sõnas Pakosta.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
