Jõustus TÜ raamatukogu endise direktori Martin Halliku õigeksmõistmine
Avaldatud: 1 detsember, 2020
Riigikohus ei võtnud arutusele kannatanu esindaja ja prokuröri kaebusi kriminaalasjas, milles Tartu Ülikooli Raamatukogu endist direktorit Martin Hallikut süüdistati suguühtele ja muule sugulise iseloomuga teole sundimises.
Tänavu 18. märtsil tunnistas Tartu Maakohus Halliku kuriteos süüdi ja karistas teda tingimisi vangistusega. Samuti mõisteti Hallikult kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 5000 eurot. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse 3. septembril ja mõistis Halliku õigeks.
Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kannatanu esindaja Maria Mägi-Rohtmets ja ringkonnaprokurör Tatjana Tamm, taotledes selle tühistamist ja maakohtu süüdimõistva otsuse jõustamist.
Riigikohus leidis, et prokuröri ja kannatanu esindaja kaebused ei anna alust asja menetlusse võtmiseks. Seega jõustus Hallikut õigeksmõistev kohtuotsus.
Tartu Ringkonnakohtu varasem teade, kus otsust on lähemalt selgitatud: https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-moistis-martin-halliku-talle-esitatud-suudistuses-oigeks
Martin Halliku ja tema kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääsi kommentaarid tänasele Riigikohtu teatele õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumise kohta.
Martin Hallik:
Kaks aastat ja kolm kuud kulus selleks, et jõuda jõustunud kohtuotsuseni, mis lükkab ümber 2018. aasta suvel minu aadressil anonüümselt avalikkusesse paisatud süüdistused. Kuid see ei tee veel minu jaoks juhtunut olematuks.
Täna võin ma jõustunud kohtuotsusele tuginedes veelkord öelda seda, mida väitsin juba 2018. aasta augustis – ma ei ole mulle ette heidetud tegusid toime pannud. Aga see ei anna tagasi kaotatud töökohta, akadeemilist karjääri, kodulinna ega head nime. Anonüümsuse kaitsekilbi taha peituvate inimeste intriigid viisid selleni, et mulle öeldi erialasest töökohast ära isegi Austraalias.
Kindlasti esineb selliseid kuritegusid, mida mulle alusetult ette heideti, selles pole ju kahtlust. Seetõttu on see juhtum õppetund kõigile juhtidele, kolleegidele, tööandjatele, avalikkusele ja muidugi ka meediale, kui kibekiirelt tekib kiusatus võtta seisukohti, valida pooli, mõista valjuhäälselt hukka jne. Kirg seltsimehelikus kohtus teisi inimesi kiirkorras ja avalikult nuhelda pole kahjuks kuhugi kadunud.
Selle enam kui kahe aasta jooksul jõuti mind avalikkuses kahtlustada kõiksugu kuritegudes, isegi sellistes, mis reaalses kohtumenetluses kordagi teemaks polnud. Nagu oleks kahtlustused seotud majandusalase tegevusega, liikluskäitumise, raskete isikuvastaste kuritegudega vms. Sellisest ülekohtu hakklihamasinast läbikäimise järel on isegi õigeksmõistva kohtuotsuse järel tunne, et seda on kannatuste heastamiseks veel liiga vähe.
Lähiajal langetan otsuse, kas ja kuidas kaitsta oma õigusi seoses kahjudega, mida mulle viimase kahe aasta jooksul seoses selle juhtumiga on tekitatud.
Vandeadvokaat Oliver Nääs, Martin Halliku kaitsja:
Õigusriigi kodanikena võime kergendunult hingata, sest lõppenud kohtupidamise moraal on õnneks see, et kohtumenetluses lähtutakse süü tuvastamisel siiski sellest, kuidas isikud end objektiivselt väljendasid, mitte selle järgi kuidas nad hiljem tagantjärele oma varasemaid tundeid ja tahtmisi subjektiivselt sisustama asuvad.
Halliku juhtumi õppetund on ka see, et sellistesse süüdistustesse ei tohi suhtuda eelarvamuslikult ja kampaania korras pooli valides. Nii tõsiste süüdistuste pinnalt tegutsedes tuleb süüvida hoolikalt kõikidesse väidetesse ja neid põhjalikult kontrollida. Kusjuures see, et samu väiteid esitab rohkem kui üks isik, ei tähenda veel, et nende väited oleks tõesed.
Lisaks tuleb võtta arvesse ka süüdistatava perspektiivi oma eluga edasi minna juhul kui süüdistused osutuvadki alusetuks. See tähelepanek on edaspidiste analoogiliste teemade käsitlemisel oluline nii tööandjatele, prokuratuurile kui ka meediale.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
