Isamaa Perede ühendusega liitub erakonna auesimees Tunne Kelam
Avaldatud: 19 september, 2020
Täna loodava Isamaa Perede ühendusega liitub erakonna auesimees, endine Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kes näeb perekonda Eesti riigi olemasolu ja positiivse arengu keskse tegurina.
„Perepoliitika tugevust ei näita ainult see, kui palju riik peredele erinevaid toetusi jagab. On tähtis, et mitte ainult riik, vaid kogu ühiskond oleks valmis märkama ja kaasa aitama ka nende probleemide lahendamisele, mis pole taandatavad ainelisele heaolule,“ lausus Tunne Kelam. „Lisaks sotsiaal-majanduslikele vajadustele on tähtis lapsevanemate ja laste hingeline heaolu. Paneb mõtlema, et kõige rohkem lapsi sündis Eestis 1987. ja 1988. aastal, mil meie elanike majanduslik olukord oli vabalanguses. Ometi tuli just sel perioodil ilmale 25 000 uut kodanikku aastas. Seda võib pidada laulva revolutsiooni vaimu konkreetseks kehastuseks meie kodudes. Sel ajal sündinud lapsed väljendasid kõige veenvamalt vanemate usku vabasse tulevikku. Ja tõestasid, et eesti perede kasv pole seotud olmetingimuste ega riigi abiga. Vaimse vabaduse ja väärikuse taasavastamine oli tunne, mis ruttas kaugele ette taastatud Eesti riigi võimalustest.“
Tunne Kelam sõnas, et täna oleme küll vabamad ja aineliselt paremal järjel kui kunagi varem, aga vabadus ja motiveeritus lapsi sünnitada on ühe tugevamalt ahistatud. „Tegemist ei ole ainult Eesti eripäraga, vaid terves Euroopas domineeriva arenguga. Paradoksaalselt surub kõigi muude vabaduste kasvu peavool laste muretsemise vabaduse ja võimaluse seisvasse vette. Probleem on enesekeskse, isiklikke saavutusi, tarbimist ja meelelahutust prioriteetseks pidava elulaadi lühinägelikkuses. Kõik sellise elulaadi saavutused, niihästi uhked kui ka tagasihoidlikud, piirduvad meie isikliku elu kestvusega. Et meie elust oleks kasu pikemas perspektiivis, vajame lapsi, kelle varal saab püsida eesti keel ja eesti kultuur. Ja mitte lihtsalt lapsi, vaid selliseid õnnelikke lapsi, kes omandavad püsivas ja armastavas perekonnas turvatunde, isamaa-armastuse, elumõtte ja julguse ühiskonnas aktiivselt kaasa lüüa. Seevastu pidevalt vahelduvad kooselud tekitavad tuhandetes noortes skepsise abielu ja püsiva perekonna kui sellise võimalikkuse suhtes.“
Kelam leiab, et Isamaa Perede Ühenduse roll on paremini teadvustada, milline keskne tegur on traditsiooniline perekond Eesti riigi olemasolu ja positiivse arengu jaoks: „Läbi aegade on nähtud perekonda ühiskonna põhilise algrakukesena. See, mis toimub perekonnas või mis kaasneb perede lagunemisega, kajastub möödapääsmatult terves ühiskonnas. Me ei saa seda lihtsat seost pidada endastmõistetavaks. Ühiskonna tervis ja tulevik algab sellest, et hakkame tõsiselt võtma just kõige lihtsamaid asju ja nende nimel vaeva nägema. Eesti keel, kultuur ja riiklus ei püsi ilma kodaniketa – vastutustundlike ja konstruktiivsete inimesteta, kes oma keelt, kultuuri ja riiki armastavad. Põhiline keskkond, kust säärased kodanikud võrsuvad on püsiv, väärtustepõhine perekond. Kui perekond pole püsiv, millise loogika alusel võiksime uskuda, et püsib meie riik? Just perekonna kooshoidmist tuleb uuesti väärtustada. Aitame sellele kaasa!“
Isamaa liikmed loovad täna uue erakonnasisese liikumise Isamaa Perede ühendus, mille eesmärk on tegutseda selle nimel, et Eestimaa inimesed väärtustaksid laste kasvatamist, lasterikkust ning häid peresuhteid.
Isamaa Perede ühenduse avaüritus 19. septembril T1 restoranis Pann ja Kook
Ajakava:
12.00 – 12.30 Kogunemine
12.30 – 15.30 Lasteprogramm
12.30 – 13.30 Isamaa Perede ühenduse asutamise kinnine koosolek
13.30 – 14.00 Intervjuud ajakirjanikele
14.00 – 15.30 Paneeldiskussioon „Kestvad paarisuhted, õnnelikud pered ja terved lapsed“. Diskuteerivad SA Väärtustades Elu juhatuse esimees Kaia Kapsta-Forrester, Eesti Naisühenduste Ümarlaua eestseisuse liige Eha Reitelmann, siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika nõunik Gerli Lehe ning riigikogu liikmed Priit Sibul ja Üllar Saaremäe. Modereerib Janek Mäggi.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
