Isamaa: kodakondsus- ja rändepoliitika põhialuseid ei tohi muuta
Avaldatud: 16 august, 2018
Erakond Isamaa avaldas täna oma seisukohad kodakondsus- ja rändepoliitika osas, mille kohaselt on Eesti senine poliitika end õigustanud ja seda ei tohiks muuta.
Erakond saatis eestseisuse poolt kinnitatud kodakondsus- ja rändepoliitika põhiseisukohad avalikkusele teadmiseks. Lisaks avalikustatakse seisukohad kõigis teistes olulistes poliitikavaldkondades pärast erakonna eestseisuse kinnitavat otsust.
Isamaa seisukohad kodakondsus- ja rändepoliitikas:
1. Kehtiv kodakondsuspoliitika töötati välja Isamaa valitsuse ajal ja on siiani hästi töötanud. Kodakondsuse seadust on küll korduvalt muudetud ja
mõnel juhul ka ülemääraselt, kuid poliitika põhialused on jäänud samaks.
2. Isamaa kodakondsuspoliitika on lähtunud Eesti riigi õiguslikust järjepidevusest ja põhineb demokraatliku õigusriigi alustel.
3. Me oleme seisukohal, et kodakondsuspoliitika põhialuseid ei tohi muuta ja sellest põhimõttest lähtub ka meie valimisprogramm.
4. Oleme vastu mitmikkodakondsuse laiendamisele. Riikides, kus mitmikkodakondsus on lubatud, on tekkinud mitmeid, eeskätt julgeolekuga seotud probleeme, eriti kaitseväes jm riigiasutustes. Näiteid leiame lähinaabrite juurest Soomest kui ka kaugemalt (Saksa-Türgi kodakondsusega isikute lojaalsuse küsimus, aga ka nende kohtlemine Türgis, ISISe ridades võitlevad mitmikkodakondsed, kes pärast pöörduvad tagasi oma teise kodakondsusriiki jm.). Sünnijärgselt kodanikult ei saa võtta Eesti kodakondsust.
5. Eestis võib mitmikkodakondsete arv tõusta rohkem kui 1/3 kogu rahvaarvust. See on üks suurimaid näitajaid Euroopas. Selline areng oleks tõsiseks ohuks Eesti julgeolekule, aga ka rahvusriigi püsimisele.
6. Teise riigi kodanik võib naturalisatsiooni korras saada Eesti kodakondsuse üksnes seoses vabastamisega tema varasemast kodakondsusest. Riiki reetnud ja terrorikuritegusid sooritanud naturaliseeritud kodakondsusega isikutelt võetakse ära Eesti kodakondsus.
7. Võõrtööjõu suhtes on Isamaa konservatiivsel positsioonil. Tööjõuprobleemi lahendamisel tuleb keskenduda eestlaste tagasipöördumise toetamisele ning passiivsete inimeste tööhõivesse kaasamisele. Me ei välista võõrtööjõudu, aga see peab olema viimane abinõu tööjõupuuduse lahendamisel, samuti peab hõlmama üksnes kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.
8. Me säilitame Eestis kontrolli migratsioonipoliitika üle ja ei suurenda tänast kehtivat migratsioonikvooti, mis on 0,01 protsenti Eesti elanikkonnast.
9. Euroopa Liit peab viivitamatult kehtestama tõhusa kontrolli Schengeni piiride üle, panustama pagulaste abistamisele kriisikollete pagulaslaagrites ning saatma Euroopast välja illegaalsed majandusimmigrandid. Tuleb luua tõhus menetlustee Euroopa Liidu riigi suhtes, kes laseb kontrollimatult immigrante üle oma riigipiiri, saab rakendada Schengeni liikmelisuse peatamist ja tema piiril tuleb kehtestada kontroll nagu Euroopa Liidu välispiiridel.
10. Euroopa Liidu aluslepingu järgi kuulub sisepoliitika iga liikmesriigi kompetentsi. Peab säilima liikmesriikide iseotsustamisõigus immigratsioonipoliitika üle. Euroopa Komisjonil ei ole pädevust ega õigust kehtestada liikmesriikidele automaatset immigrantide laialijagamise mehhanismi. Immigrantide (sealhulgas sõjapõgenike) vastuvõtmine peab Euroopa Liidus jääma iga riigi enda otsustada. Isamaa ei toeta Euroopa Liidu finantsperspektiivi menetluse sidumist rahaliste sanktsioonidega riikidele, kes ei võta vastu pagulasi.
11. Meie ettepanek on Euroopa Liidu välispiiride kindlustamiseks ja moodsaks väljaarendamiseks leida vahendid Euroopa Liidu eelarvest. Euroopa
Liit peab üle vaatama 2020-2027 finantsperspektiivi suunates EL eelarvevehendid EL välispiiride kindlustamiseks, sh ka Eesti välispiiri kindlustamiseks ja väljaaehitamiseks.
12. Eesti peab tagama reaalse piirikontrolli võimekuse oma Euroopa Liidu välispiiril. Lisaks peab Eesti olema valmis teostama ajutist piirikontrolli
ka Euroopa Liidu sisepiiridel.
13. Euroopa Liit peab panustama konfliktide lahendamisse Vahemere-tagustes maades ja lepingute alusel looma sealsetes piirkondades transiitkeskused, kus toimub sõjapõgenike väljaselgitamine teiste immigrantide seast. Vajadusel peab Euroopa Liit transiidikeskuste loomiseks avaldama majanduslikku survet.
14. Vahemerel tabatud migrantidega laevad tuleb saata tagasi päritoluriiki, et lõpetada inimkaubitsejate hõlptulu ja immigrantide kontrollimatu saabumine Euroopa Liitu.
15. Pagulaste ümberasustamise ja ümberpaigutamise üle peab säilima Riigikogu kontroll. Eesti on pagulaskriisis vabatahtlikult oma panuse täitnud ning järgmise Riigikogu volituste ajal ei pea me vajalikuks täiendavaid ümberpaigutamisi ja ümberasustamisi Eestisse.
16. Toetame Dublini põhimõtte säilimist, et esmasel vastuvõtjariigil lasub kohustus tegeleda asüülitaotlejatega. Eesti peab oma riigis kehtestama nn turvaliste
riikide ja piirkondade nimekirja, mille kodanikud ei vaja kaitset ja kellele ei anta varjupaika. Sarnane regulatsioon on vaja kiiremas korras ellu viia ka Euroopa Liidu tasandil. Asüüli taotlevad või saanud isikud, kes on sooritanud kuritegusid, tuleb saata Euroopa Liidust välja.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
