Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu edastas kommentaari seoses uue koalitsioonileppega.

Uus valitsus on seesama vana maksutõusude valitsus.

Maksutõusude ideed tõmmati nagu eelmisel kevadel kübarast välja, nimetades nüüd seda „ettevõtlusele kindlustunde loomiseks” ja „inimeste toimetuleku tagamiseks”.

Jaanuaris lubasid nad, et aitab uutest maksutõusudest. Ka see osutus järjekordseks valeks.

Mis tegelikult juhtub?

  1. Käibemaksutõus alates järgmise aasta juulist veel 2% ning kütuse  ja muude aktsiiside tõus aastas 5%. Sellega jõuab Eesti kaudsete maksude poolest Euroopa Liidus esimeseks. See annab uue riigipoolse tõuke inflatsiooniks ning vähendab just väiksema sissetulekuga inimeste toimetulekut.
  2. Tulumaksutõus 2%  ning kogu ettevõtete kasumi maksustamine 2%. Eesti maksukoormus oli planeeritud eelmisel aastal 2027. aastaks 35 protsenti ehk võrreldes eelmise aastaga niikuinii mitmeprotsendine hüpe. Nüüd kasvab kõigi maksutõusude kogumõjuna üldine Eesti maksukoormus veelgi. Tuletan meelde, et järgmisel aastal jõustub eeldatavalt ka automaks ja seisab ees maamaksutõus.
  3. Uusi maksutõuse on vaja selleks, et katta Reformierakonna maksuküüru, mis lükatakse edasi vaid üks aasta.
  4. Naljanumber on kõneleda selles virvarris ettevõtjatele antavast kindlustundest:

näiteks tulumaksu määr on järgmisest aastast täna kehtiva seaduse järgi üks number, seda muudetakse järgmiseks aastaks, siis muudetakse 2026 kuni 2028 lõpuni ja sealt edasi ei tea keegi, milline tulumaks kehtestatakse.

Ettevõtjad saavad paraku sõnumi, et Eesti on kõrgete maksude maa ja neid makse kehtestatakse kiiresti, ilma mingi kaasamise ja mõjuanalüüsita poliitilise suva alusel.

Mandaati ühiskonnalt selliseks poliitikaks pole saadud. See on tõsine legitiimsuse probleem.

  1. Kulude kokkuhoiust.

2024 suudeti tegelikult negatiivse eelarvega tegelikult kärpida vaid ca 50 miljonit eurot. Sisuliselt oli tegemist moondusega: nii vähendati valitsuse sihtotstarbeta reservi 10 miljonit ja samal ajal suurendati seda eelmisest aastast ülekantava rahaga 100 miljonit.

Kui soovitakse tõhusalt valitsemiskulusid vähendada, tuleks seda teha negatiivse eelarvega koheselt. Juba kehtivas riigieelarve strateegias on ette nähtud nulleelarve projektiga kulude kokkuhoidu 0,38 protsenti SKP-st ehk ca 170 miljonit eurot järgmine aasta. Kas see nüüd planeeritav kokkuhoid tuleb lisaks nulleelarve kokkuhoiule või viimati nimetatud projekt on läbi kukkunud?

  1. Ettevõtluse kindlustundest laiemalt ja bürokraatia vähendamisest. Koalitsioonileppe esimene punkt on kliimaseaduse läbisurumine. Just see initsiatiiv sisaldab endas sissekodeeritud plaanimajandust ja regulatiivsust. Arukas olnuks see varasem initsiatiiv panna moratooriumi alla, mitte aukohale tõsta.

Tunduv, et uus koalitsioon asub tegutsema orwellilikumalt võrreldes nende samade inimestega varem: vähem bürokraatiat on tegelikult rohkem, inimeste toimetulek on uued maksutõusud ja uus inflatsiooniline surve, inimeste uute kodude toetamine on kodude maksustamine jne.

  1. Energeetikast. Sisulist arusaadavat energeetikaeesmärki, mida ühiskond  ja ettevõtted ootavad, ei sõnastatud. Meretuuleparkide projektiga, mis maksab elektritarbijatele mitu miljardit, minnakse mustvalgel kirjapanduna edasi.
  2. Eesti on kiiresti süvenevas rahvastikukriisis. Lastega perede kindlustundest mitte sõnagi (nagu ka eelmises koalitsioonileppes). Ainus „kindlustunde lubadus“ on ebamäärane ähvardus toetusi muuta sissetulekust tulenevalt selektiivseks. See on ülimalt ohtlik poliitiline kurss.
  3. Kas me saame kõike kirjapandut uskuda, et see ka ellu viiakse? Ei tea. Eelmise valitsuse empiiriline järeldus on, et koalitsioonileppes kirjapandud positiivseid lubadusi ei vaevutud täitma (näiteks keskmise pensioni maksuvabastus või õpetajate palgatõus).
  4. Me näeme nüüd palju turundust, aga inimesed hammustavad selle läbi.

Kokkuvõttes, see on ikka seesama valitsus sama poliitikaga. Sellest poliitikast on Eesti inimesed väsinud.

Viimased uudised