Isamaa juht: Ma ei sobi kuidagi Kristen Michali valitsusse
Avaldatud: 8 märts, 2025Peaministripartei on senise poliitikaga juba teist valitsust järjest läbi kukkunud. Ma ei ütle seda parastavalt, vaid kahetsusega. Ma ei sobi kuidagi Kristen Michali valitsusse, ma ei saa seda tehes petta ennast või Michalit või Eesti inimesi. Soovitan peaministril praeguses segaduses ise ameti maha panna, kirjutab Urmas Reinsalu.
Reinsalu edastas sotsiaalmeedias järgmise info:
Paar nädalat tagasi kandsin ette umbusaldusavalduse peaminister Michalile.
Kristen Michali valitsuse läbikukkumist, olgugi minust absoluutselt erinevatel motiividel, on tunnistanud tänaseks kõigi kolme tänase valitsuspartei esindajad.
Ei suudeta otsustada, aetakse majandusvaenulikku poliitikat, ühiskonna usaldus on kaotatud, juhtimist pole- need on paraku Eesti poliitilise juhtkonna esindajate endi eneseanalüüsist kantud seisukohad.
Selle segaduse keskmes on tänane peaminister, kes ametisse astudes lubas kindlustunnet, maksutõusude lõpetamist, vajalikke otsuseid julgeolekuvallas, valitsemiskulude ja bürokraatia vähendamist.
Tegelikkus on paraku vastupidine, tuletan vaid mõningaid näiteid meelde.
1. Peaministri initsiatiivil koostatud kliimaseadus- hale bürokraatiat kasvatav ja plaanimajanduslik projekt, mida ta ilmselt isegi praegu häbeneb.
2. Peaministri initsiatiivil kokku pandud energiamajanduse arengukava läbikukkumine ekspertide ja ettevõtjate tagasisidena.
3. Peaministri initsiatiivil energeetikas subsiidiumimajanduse kehtestamise ning korruptiivse maiguga meretuulikute projekti läbisurumise katse. Paraku peaminister valetas, et otsused olid sisulise kvaliteediga arvutustel rahanevad ja jäi sellega minisyrite tunnistusi arvestades haledalt vahele.
4. Täiesti põhjendamatute 2040 Euroopa radikaalsemate kliimaeesmärkude läbisurumine, mille vastu ettevõtlusorganisatsioonid tagajärjetult protestisid.
5. Peaministri isiklikul nõudmisel (toona enda loodud kliimaministeeriumi juhina) automaksu koormuse kahekordistamine seoses rohepöörde eesmärkidega.
6. Peaministri isiklikul nõudmisel investeerimiskindlust halvendavate ajutiste tööstuse keskkonnalubade süsteemi läbisurumine, mis on osutunud põhiseaduse vastaseks.
7. Peaministri initsiatiivil jäätmereformi läbisurumine, mis ringmajanduse ettevõtete sel nädalal esitatud hinnangul tõstab makse, suurendab bürokraatiat ja toidu hinda.
8. Nordicasse pankrotieelses olukorras raha sisse ladumiseks ametnikele surve avaldamine ning pärast selle kohta vassimine.
9. Valitsuse töö korraldamise suutmatus- Michali valitsus sai endale tööplaani alles…..eelmisel kuul.
10. Läbipaistmatu eelarvega jätkamine, kuigi lubati ühiskonnale muud, samal ajal tuimalt avalikkuseke valetades, et valitsemiskulud vähenevad, kuigi hoopis sel aastal kasvavad 155 miljonit eurot.
11. Bürokraatia tootmisega kiirenevas tempos jätkamine: näiteks sügisel surus valitsus läbi ettevõtlusele üle 30 miljoni eurose täiendava kestlikkusaruannete koorma, mille edasilükkamist praegu erialaliidud paluvad.
Irooniana selle nädala valitsuse istungil, mille eel arutati supikanade registreerimise probleemi, otsustas valitsus Reformierakonna ministri nõudmisel saata parlamenti seaduseelnõu…. sookvootide kohta börsiettevõtete nõukogudes.
12. Laiemas vaates suurmatus poliitikat ellu viia ja olulise eristamine ebaolulisest.
Peaminister on kümneid kordi rääkinud anekdootlikku näidet mingist viiuldajast, kes Kuressaares pidi taotlema ebapraktilist luba vabaõhukontserdiks ning kinnitanud, et tema juhtimisel on see bürokraatia lõpetatud. Isegi see väike näide osutus valeks.
Valitsus ei ole suutnud anda mitte mingisugust relevantset käsitlust demograafilise kriisi kohta, vastupidi: ridamisi on langetatud Reformierakonna sotsiaalministri nõudmisel perede kindlustunnet halvendavaid otsuseid, nagu hindavad seda eksperdid.
Sama moodi on peaminister jälginud otsustusvõimetult oma sisekonkurendi tekitatud segadust riigikaitse vallas kaitseministeeriumis, kahjuks on oldud valitsuses süsteemselt suutmatud kriitiliselt vajalike võimete soetamisel kaitseväe juhataja nõuannete alusel.
Sellesse konteksti asetub ka maksupalagani korraldamine, mille käigus ettevõtete tulumaksusüsteemi lõhutakse ja inimeste reaalsissetulekuud vähendatakse.
See on ilmekas näide suutmatusest tajuda tegude tagajärgi. Valetamine, et see raha suunatakse riigikaitsele, teeb rumalast poliitikast lisaks ka ebaausa.
Olulise ja ebaolulise eristamist iseloomustab suisa koomiline näide, et peaminister eelistas videokohtumisele peaminister Starmeriga puhkusele minekut, kust ta tegi küll dramaatilise avalduse, kuid mitte Euroopa julgeoleku, vaid hoopis supikanade registreerimise teemal.
Tõsiseid probleeme on palju, nende hind on meie elukvaliteedi langus, usalduse puudumine ühiskonnas ning aja kaotamine kriitilistes küsimustes julgeolekuvallas ja majanduses.
Eile ironiseeris peaminister Michal, et kas Reinsalu ei mõtlegi Eesti riigi peale ja ei tahagi tema valitsusse.
Tõepoolest, sotside väljaviskamine on vaid päevade küsimus (kahjuks seab peaminister sellega möödaminnes löögi alla põhiseaduse muutmise, see näitab ka paraku valitsusjuhi otsuste kvaliteeti: ta oleks võinud kuu aega oma poliitoperatsiooniga oodata).
Mõtlen küll Eesti riigi peale, peaminister Michal.
Sellepärast ei olegi mul võimalik enda ees ausaks jäädes ja oma paremat arusaama Eesti tänast olukorda silmas pidades kujutada ennast ette teie juhitavas valitsuses ja teie poliitika toetajana.
Usaldust ei ole, nii lihtne see ongi, sest te olete paraku peaministrina läbi kukkunud.
Ja ka peaministri partei on senise poliitikaga juba teist valitsust järjest läbi kukkunud.
Ma ei ütle seda parastavalt, vaid kahetsusega.
Mäletate, kui astusite ametisse, siis soovisin teile edu, sest kui valitsus on edukas, siis on ka riigis olukord parem.
Paraku on tegelikkus osutunud teistsuguseks, midagi ei ole parata.
Poliitilised intriigid võimuparteide vahel keset Euroopa julgeolekukriisi ongi sümptom sisemisest peataolekust poliitilisest juhtkonnas, mitte aga põhjus või ammugi lahendus riigi arenguks.
Nagu näha minu toodud eelnevatest tähelepanekutest, ma ei sobi kuidagi Michali valitsusse, ei saa ma seda tehes petta ennast või Michalit või Eesti inimesi.
Soovitan peaministril praeguses segaduses ise amet maha panna.
Kaja Kallase lahkumise aegne pikk agoonia valitsuses läks riigile kõvasti maksma, seda ei eita ka toonased ministrid. Nüüd oleme jõudnud samasugusesse tühjuspunkti. Tõsi, kaks korda kiireneva tempoga. Võib akadeemiliselt nentida, et sellel on oma objektiivsed ühiskondlikud põhjused, kuid see pole vabandus.
Lihtsalt Eesti ei saa olla kehva poliitika katselabor.