Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Ain Pent. Foto: erakogu

Paljud Eesti tarbijad said äsja kätte 2026. aasta jaanuari elektriarved – ja need olid valusad. Kõrged börsihinnad, külm ilm ja suur tarbimine tegid oma töö. Vähem teatakse aga seda, et Euroopa Liidus on juba otsustatud reeglid, mis ongi mõeldud just selliste olukordade leevendamiseks.

Euroopa Liidu elektriturureform annab tarbijale õiguse kasutada samas tarbimiskohas mitut elektrilepingut ja vajadusel mitut arvestit. Praktikas tähendab see, et tarbija saab ise otsustada, milline osa tema tarbimisest on:

  • fikseeritud hinnaga (nt kodu põhitarbimine),
  • ja milline osa börsihinnaga (nt elektriauto laadimine, soojuspump, boiler öötundidel).

See annab tarbijale võimaluse jagada oma tarbimist punktide vahel, juhtida koormust teadlikult ja vähendada hinnatippude mõju arvele. See ei ole kohustus, vaid õigus ja valik.

Tähtajad on paigas – Eestis mitte

EL tasandil jõustus elektriturureform 2024. aastal ning liikmesriikidel on kohustus see oma seadustesse üle võtta hiljemalt 17. juuliks 2026.

Paraku on Eesti – riik, mis tavaliselt võtab Euroopa regulatsioonid kiiresti ja agaralt üle – selle teema puhul jäänud passiivseks. Kas teadlikult või teadmatult, pole selge. Fakt on see, et tarbijal seda õigust täna veel ei ole.

Kellele on kõrge hind kasulik?

Kõrge elektrihind ei ole halb kõigile. Riigile tähendab kallis elekter suuremat käibemaksu laekumist. Tarbijale tähendab see aga ebakindlust ja arveid, mida on raske ette planeerida.

Küsimus ei ole selles, kas reform tuleb – see tuleb niikuinii. Küsimus on, kas Eesti ootab ära viimase võimaliku kuupäeva või venitab veelgi, samal ajal kui tarbijad maksavad hinnatippude eest täishinda.

Pärast jaanuari arveid tasub tarbijal teada: lahendus on olemas ja see on mõeldud just teie jaoks. Praegu seisab see aga seadusandja laual, mitte tarbija kasutuses.

Ain Pent,

Isamaa energeetik, Powtec OÜ juhataja

Viimased uudised