Imeline leidmine: 20 aastat tagasi Valgevenest kaduma läinud tüdruk leiti üles Venemaalt
Avaldatud: 3 september, 2019Kaks aastakümmet tagasi Valgevenes kaduma läinud tüdruk leiti üles Venemaalt, elusa ja tervena.
See oli kaks aastakümmet tagasi, 1999. aastal, kui isa jäi rongis magama ja 4-aastane tüdruk läks kaduma. Nad sõitsid Valgevenes Minskist Osipovitšisse, vahemaa on vaid 60 kilomeetrit. Tüdrukut otsiti pärast seda taga, aga tulemusteta, vahendab Daily Mail.
Nüüd, kaks aastakümmet hiljem hakkas praegu Venemaal Rjazanis elava 24-aastase Julia elukaaslane Ilja guugeldama vanu sündmusi ja leidis tema päris vanemad üles – Valgevenest.
DNA test tegi kindlaks, et Julia on tõesti Viktor ja Ljudmilla Moiseenko tütar. Isa on palunud andestust, et lapse ära kaotas. Vanemad, kes praegu on 50ndates eluaastates ütlesid, et otsisid oma tütart taga, aga tulemusteta. Politsei oli lõpuks arvamusel, et tüdruk on tapetud.
Praegu pole teada, kuidas tüdruk jõudis Osipovitšist Rjazanisse, vahemaa on ligi 900 kilomeetrit. Tüdruk mäletab ainult seda, et sõitis pikalt rongiga. Nüüdseks on selgunud, et tema kadumise ja Rjazanist raudtee äärest leidmise vahele jäi kolm nädalat. Teadaolevalt oli tüdruku endaga kaasa võtnud üks abielupaar, kes varjas end ametivõimude eest. See oli aeg, mil piiril passi ei kontrollitud. Keegi ei osanud Valgevenes kaduma läinud tüdrukut otsida Venemaalt ja vastupidi, Venemaal ei osatud arvata, et tüdruk on Valgevenest. Uurijaid ei juhtinud jälgedele ka asjaolu, et tüdruk hääldas mõningaid sõnu valgevenepäraselt. Ta pandi Venemaal lastekodusse, kus ta lapsendas üks pere, kus sooviti lisaks kahele pojale tütart.
Nüüd sai Julia omale lisaks vanematele veel venna Dmitri ja vanema õe Nadežda. Julia elab jätkuvalt Rjazanis, kus ta 1999. aastal raudtee äärest leiti. Naise ema räägib, et ei kaotanud kunagi lootust oma tütart veel näha ja nüüd see lootus täitus.
Tütre ja vanemate kohtumine toimus Valgevenes Marjina Horka politseijaoskonnas. Enne lahkumist tagasi Venemaale kõndis Julia isaga ümber raudteejaama, kus ta 1999. aastal kaduma läks. Kõik olid pisarates. Tüdruk leiti Rjazani raudteejaama juures 21. oktoobril 1999. aastal. Tüdruk oli rääkinud toona politseinikele, et ta võttis kaasa üks abielupaar, kes varjas end ametivõimude eest. Nad olid ööbinud mahajäetud majades. Tüdruk oli rääkinud valgevene aktsendiga, aga keegi ei osanud arvata, et ta on Valgevenest. Venemaal otsiti tema peret, aga tulemusteta, pärast mida pandi ta lastekodusse. Aasta pärast lapsendasid ta Irina ja Oleg, kes tahtsid lisaks kahele pojale tütart.
Julia räägib, et otsis kogu aeg oma päris vanemaid, surfas internetis, aga tulemusteta. Ta rääkis sellest oma elukaaslasele Iljale, kes hakkas internetist otsima ja leidis, et Valgevenes läks kaduma tüdruk veidi aega enne seda, kui Julia oli Venemaalt leitud. Tüdruk püüdis isaga saada kontakti sotsiaalmeedias, aga isa ei vastanud. Hiljem tuli välja, et isa ei osanud sotsiaalmeediat kasutada. Julia jäi vastust ootama, kuni helistas üks naine, kes ütles, et on Nadja, Julia vanem õde ja on õnnelik, et Julia üles leiti. Pärast seda andis Nadja telefoni emale, kes puhkes liigutusest nutma.
Praegu on Julia pidevalt oma päris vanematega ühenduses ja suhtleb igapäevaselt sotsiaalmeedias oma õega. Julia on nüüdseks aru saanud, et tema kadunuks jäämine sai võimalikuks seoses mitmete õnnetute juhustega. Ta on ise väikse lapse ema ja saab aru, mis tema vanemad üle elasid. Keegi ei osanud aga teda otsida nii kaugelt Venemaalt.
Midagi pole teada abielupaarist, kes tüdruku Venemaale viis. Tema vanemad elasid varem Valgevenes majas raudtee lähedal, aga kolisid sealt ära, kuna ei suutnud pärast tütre kadumist enam vaadata ühtegi raudteed ega rongi.