Ilm laulupeol: seekord mõõdeti sadu otse sündmuskohal
Avaldatud: 7 juuli, 2025
Foto: Keskkonnaagentuur Kui räägitakse vihmast või põuast, kerkib tihti küsimus, et miks ei võiks panna sademetemõõtjat otse mõnda konkreetsesse kohta või näiteks Tallinna Lauluväljakule?
Tegelikult on sademete mõõtmise puhul tegemist täppisteadusega, kus iga väiksemgi detail võib mõõtmistulemusi mõjutada. Just sellepärast paiknevad Keskkonnaagentuuri automaatsed ilmajaamad (107 tk) reeglina väljaspool tiheasustusalasid. Eestis katab Keskkonnaagentuuri riiklik hüdrometeoroloogiline seirevõrk kogu maa. Meie jaamades mõõdetakse erinevaid ilma parameetreid, näiteks temperatuuri, tuule kiirust ja suunda ja õhuniiskust, sh ka sademeid. Hetkel mõõdab Keskkonnaagentuur sademeid 69 mõõtepunktis. Kuid need jaamad ei asu mitte linnasüdames ega asfalteeritud platsidel, vaid võimalikult looduslähedastes tingimustes (vastavalt rahvusvahelistele standarditele). Sest hooned, asfalt ja muud tehislikud pinnad võivad sademete mõõtmist oluliselt mõjutada. Näiteks võib tuul, mis hoonete vahelt läbi liigub, muuta vihma liikumissuunda või kogust ja seeläbi anda moonutatud tulemusi. Samuti võib linnakeskkonnas aurumine olla kiirem või vee kogunemine ebaühtlane.
Sademed on kõige suurema ajalis-ruumilise muutlikkusega ilmanäitaja ning suviste hoovihmadega võivad erinevused piirkonniti olla väga suured.
Selle aasta laulu- ja tantsupeoks paigaldasime ajutise sademenõu Lauluväljakule, et millimeetri täpsusega öelda palju laulupeol sadas. Mõõtmine kestis 05.07 kell 9.00 kuni 06.07 kell 21.00. Saju hulk oli 28 mm. Lähimad statsionaarsed ilmavaatlusjaamad, kus mõõdetakse sademeid asuvad Harkus (kaugus Lauluväljakust linnulennult 14 km) ja Kloostrimetsas (kaugus Lauluväljakust linnulennult 5 km), sealsete sademetemõõtjate näidud olid mõlemas seirejaamas 33 mm. Võrdluseks juulikuu sademete hulga norm on 82 mm. Ehk Lauluväljakul sadas 36 tunniga maha 35% juulikuu sajunormist.
Varasematel tantsu- ja laulupidudel on olnud nii vihmasemaid kui päikesepaistelisemaid ilmasid. Näiteks tänavusest sündmusest veel sajusemad olid 1960 ja 2004. a peod. Kõige kuumemad ilmad olid 1891 ja 1950. a. Vaata kõigi varasemate üldlaulupidude temperatuure ja sademete summasid: https://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2025/06/laulupidudeilm_kuni2019.png
Kuigi seekord kasutasime ajutist sadememõõtjat, annab see meie ilmavaatlejatele mõtteainet, kas võiks tulevikus teha erandi ja kaaluda Lauluväljakule ka püsiva automaatse ilmajaama paigaldamist. Siis saaksime lisaks sademetele mõõta näiteks ka õhutemperatuuri, tuult ja õhuniiskust. Nii oleks Eesti rahvale olulise sündmuse faktiline meteoroloogiline info alati ülitäpne ja kättesaadav ning abiks Keskkonnaagentuuri sünoptikutele asukohapõhise ilmaprognoosi koostamisel.
Ilmaennustus põhineb keerukal süsteemil: satelliitide andmetel, radaripiltidel, automaatjaamade mõõtmistel ja sünoptikute teadmistel. Keskkonnaagentuur hoolitseb selle eest, et Eesti inimesteni jõuaks kõige täpsem ja värskem ilmainfo ning ka hoiatused. Ilmainfot saab vaadata veebilehelt: https://www.ilmateenistus.ee/ ja ILM+ äpi vahendusel.
Taust
Sademeid mõõdetakse millimeetrites – 1 millimeeter tähendab, et ühe ruutmeetri kohta on sadanud 1 liiter vihma. Loe sademete mõõtmisest täpsemalt: Sademed |Keskkonnaagentuur | ILM
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
