Huvitav teada: Kuidas jõudis pasteet eestlaste toidulauale?
Avaldatud: 29 jaanuar, 2021Kas teadsid, et Prantsusmaal elavatest inimestest maiustab pasteediga kord nädalas vähemalt 25 protsenti ning kord kuus lausa 68 protsenti inimestest? Pasteet on olnud traditsiooniliselt maitsev kaaslane võileivale ja suupistelauale. Kas teadsid, milline on selle ajalugu Eestis ja milles peitub pasteedi valmistamise saladus?
Eesti Rahva Muuseumi etnoloog Anu Kannikese sõnul jõudis pasteet eestlaste toidulauale võrdlemisi hilja. „Jõukamates ja peenemates majapidamistes umbes 19.-20. sajandi vahetusel,“ selgitab etnoloog ja lisab, et küll aga olid pasteedid tuntud märksa varem baltisaksa mõisate ja linnakodanike toidulaual. „Baltisaksa 18.-19. sajandi kokaraamatutes leidub erinevaid kodu- ja metslooma- ning -lindude lihast pasteete mitmesuguste maitseainete lisanditega.“
Algselt pärineb pasteet Prantsusmaa maapiirkondadest, kus seda tunti juba keskajal, edasi levis see peene prantsuse köögi kaudu üle Euroopa. „Eestis said pasteedid populaarseks alles 1920-30. aastail kodumajanduskursuste ja -koolide vahendusel, mil hakati pasteeti pakkuma pea igal peolaual,“ räägib Anu Kannike.
„Täna on Eestimaa inimeste eelistatum pasteet valmistatud veisemaksast,“ kinnitab Maks & Mooritsa tootearendaja Urmas Sinimeri. „See on turu üldine trend ja tarbija kindel maitse-eelistus, et enim ostetakse just veisemaksapasteeti. Pasteet on klassikaline toode ja kuigi tootjad on katsetanud erinevaid maitseid, on traditsiooniline maitsekooslus pasteedi puhul see, mida hinnatakse,“ lisab Sinimeri.
Kõige enam erinevad tarbija eelistused pasteedi konsistentsist tulenevalt. Näiteks veisemaksapasteet ja murulauguga pasteet on jämedama tekstuuriga ning seetõttu on nende maitses tunda tugevamat maksamaitset. Seevastu kreemjas pasteet on peenema tekstuuriga. See on õhulisem ning seda on kergem võileivale määrida. Sinimere sõnul valmistatakse lisaks veisemakspasteedile ka lihapasteeti, mis oma struktuurilt on lihale omaselt kiuline.
Maks & Mooritsa tootearendaja nendib, et pasteetide valmistamine on lihatööstustes pika ajalooga, mistõttu ei ole selle võtted suures plaanis muutunud. „Pasteedi valmistamine algab maksa küpsetamisega, pärast mida see peenestatakse ja lisatakse ise keedetud puljong. Just puljong annab pasteedile hea konsistentsi ja maitse,“ avaldab Sinimeri.
„Aga aja jooksul on pasteedi valmistamisele lisandunud mõningaid nüansse. Näiteks paneme parima maitse ja konsistentsi saavutamiseks pasteedi koostisesse ehtsat võid. Hea pasteedi saladus on rammusa ja toeka liha ning maksa omavaheline kooslus,“ lisab tootearendaja lõpetuseks.