Helme väitel peaks presidendi ametist tagandama

„Kadriorus resideeruv presidendi ameti pidamise eest palka võttev poliitaktivist jättis täna välja kuulutamata seaduse, millest riigikogu jättis teadlikult, tahtlikult ja väärtuspõhiselt välja kooseluseaduse rakendusparagrahvi. Selline on rahva poolt valitud parlamendi legitiimne poliitiline tahe. Presidendil pole siin mingit võimalust või rolli teistpidi arvamiseks,” kirjutas Helme sotsiaalmeedias.

„Kaljulaid põhjendab oma vikerkaarevärvilist poliitaktivismi vastuoluga põhiseadusega. Sama põhjendusega jättis ta välja kuulutamata pensionireformi, sama põhjendusega kaitseväe luuret puudutava seaduse, sama põhjendusega päästeseaduse. Kuigi tal ei ole juba pikemat aega olnud palgal õigusnõunikku, ei takista see tal olla suur põhiseaduse teadmamees, kes leiab igas tänase koalitsiooni poliitilises valikus vastuolu põhiseadusega. Tavaliselt on selleks paragrahv 12, mis keelab diskrimineerimise,” kommenteeris Helme.

„Mul on tungiv soovitus Kaljulaidil lugeda põhiseadus lõpuni läbi, siis ta avastab, et juba natukese aja pärast tuleb viies peatükk „Vabariigi president”, mis paneb väga täpselt paika tema võimupiirid. Seaduste vetostamine poliitiliste argumentidega ei kuulu tema õiguste hulka. Et ta seda pidevalt siiski teeb, tähendab, et ta kuritarvitab võimu ja rikub põhiseadust – nende kahe asja eest peaks ta ametist tagandama,” märkis Helme.

„Et ta teeb seda teeseldes, nagu oleks põhjus mitte poliitiline vaid põhiseaduslikkuse kontroll, teeb tast aga valetaja, mis on talle endale nii kallites avatud ja sallivate ühiskondade poliitilises kultuuris tagasi astumise põhjuseks,” sõnas rahandusminister.

Helme: Kas Eesti vajaks uut põhiseadust?

Helme sõnul on tal kahju, et fanaatilised rahvusriigi ja normaalse perekonna lammutajad on võtnud põhiseaduse ühe üsna mõistliku paragrahvi, mis ütleb, et Eestis ei tohi inimesi taga kiusata nende maailmavaate ja veendumuste pärast ning muutnud selle nuiaks, millega pekstakse normaalset ühiskonda tükkideks.

„28 aastat tagasi vastu võetud põhiseaduses ei olnud päris kindlasti peidetult sisse kirjutatud kõigi tänase päeva agressiivsete vähemuste võimalust suruda kõik normaalsed inimesed oma tahte alla, nii nagu ei olnud sinna sisse kirjutatud, et valimistel väljendatud poliitilist tahet saab nurjata läbi kohtuliku aktivismi või presidendi kantselei lahmiva sisepoliitilise laamendamise. Kui nii siiski on kujunenud, siis tuleb küsida, kas Eesti on küps põhiseaduse uueks versiooniks. Selliseks, mis võtab arvesse meie ajastu hullusi ning välistab võimaluse, et põhiseadusega lammutatakse põhiseaduslikku korda,” lausus Helme.

„Välismaalaste seadusesse see koalitsioon muidugi kooseluseaduse rakendusakte sisse ei kirjuta, tehku Kaljulaid, mida tahab. Ühessegi teise seadusesse ka muide mitte,” lisas Helme veel.