Heinaparve kasutuselevõtt Alam-Pedjal toetab loodussõbralikku majandamist ja kliimamuutustega kohanemist
Avaldatud: 23 mai, 2025
Foto: Kliimaministeerium 21. mail anti sümboolne tööstart uuele maahoolduse abimehele – spetsiaalselt luhaniitude hoolduseks loodud heinaparvele.
Uuenduslik parv võimaldab jõuda luhaniitudele, kuhu maismaad mööda ei pääse, aidates taastada ja hooldada seni ligipääsmatuks jäänud väärtuslikke pärandniite. Sündmus toimus LIFE programmi 33. sünnipäeval ning tähistab uue ajajärgu algust Eesti looduse hoidmisel.
Heinaparve kasutuselevõtt muudab maahoolduse senisest ressursisäästlikumaks, loodussõbralikumaks ja kliimamuutustele vastupidavamaks, andes hoogu luhaniitude taastamisele ning nende ökosüsteemiteenuste – elupaikade, kudealade ja üleujutusvee puhvrifunktsiooni – taastumisele. See omakorda aitab leevendada äärmuslikest ilmastikunähtustest tulenevaid riske.
„Kui vanasti viidi loomad luhale väikeste paatide või parvedega, siis nüüd oleme ajas edasi liikunud – see on nagu võrrelda vanu propellerlennukeid moodsa kaubalennukiga,” lausus Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark. „Me ei tee seda lihtsalt sellepärast, et tehnoloogia on olemas – me teeme seda, sest see aitab meil saavutada looduskaitse eesmärke viisil, mis arvestab nii kliima kui looduse vajadustega.”
Alam-Pedja luhaniidud on osa Eesti ökoloogiliselt kõige väärtuslikumate niidukoosluste võrgustikust, kus kohtuvad mets, niit ja veekogu, pakkudes elupaiku haruldastele liikidele. Need alad vajavad regulaarset hooldust, et säiliks liigirikkus ja toimiksid looduskaitseala ökoloogilised funktsioonid. Pidulikku sündmust külastas ka neid elupaiku kasutav merikotkas ning kohe parve läheduses kudesid latikad.
Tänu veeteede kasutusele võtmisele saab nüüd kariloomi ja hooldustehnikat toimetada ka seni ligipääsmatutele luhaniitudele. Kui seni oli Alam-Pedja luhtadest regulaarselt hooldatud ligikaudu 1000 hektarit, siis nüüd saab hoolduse alla võtta veel sadu hektareid, mis kuuluvad ajalooliselt ligi 4000-hektarilisse luhtade võrgustikku.
„Luhaniitude hooldamine – niitmise ja karjatamise kombineerimine – ei ole pelgalt niitmine või karjatamine – see on terviklik süsteemne tegevus, mille kaudu tugevdame Eesti looduse vastupanuvõimet kliimamuutustele,” rõhutas Kark. „Selle kaudu loome ka tingimused, et Tartu-sugused linnad allavoolu ei peaks kevadeti võitlema ootamatute üleujutustega ning loomadele on tagatud vajalik söök ka kuivadel perioodidel.”
Parve soetamine sai võimalikuks tänu LIFE programmi LIFE-SIP AdaptEST projekti toetusele ja MTÜ Lynxlandi ettevõtlikkusele. Lisaks heinaparve kasutuselevõtule otsitakse Alam-Pedjal lahendusi kogutud luhaheina keskkonnasõbralikuks kasutamiseks, taastatakse vee-elupaiku ja haruldaste liikide elutingimusi ning otsitakse võimalusi elurikkuse säilitamiseks ja ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamiseks. Välja töötatavad lahendused ja kogemused võivad tulevikus pakkuda eeskuju ning rakendusvõimalusi ka teistel kaitsealadel, kus sarnased looduskaitselised ja ligipääsuprobleemid vajavad nutikaid lahendusi.
Alam-Pedja terviklik planeerimine ja hooldustegevused on osa ulatuslikust kliimakohanemise projektist „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis” ehk LIFE-SIP AdaptEST, mille peamine eesmärk on suurendada meie ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise kaudu. Kliimaministeeriumi juhtimisel panustavad eesmärkide saavutamisesse kokku 17 partnerit.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
