Hea küsimus: Kas tuuleenergia päästab kliima?
Avaldatud: 20 veebruar, 2025Pealtnäha rohelised tehnoloogiad pole kaugeltki nii keskkonnasõbralikud. Seega tasuks läbi mõelda, kas nii laialdane tuuleenergia kasutamise arendamine kliima päästmise egiidi all on ikka reaalselt tõhus meetod või on tegu pigem enesepettusega, kirjutab ERR-i portaalis Mihkel Markus Miks.
Viimasel ajal on Eestis palju juttu olnud tuuleenergiast ja seda mitme erineva teema kontekstis. Hiljuti arutati kaitseväe luurekeskuse tõstatatud probleemi üle, et tuulepargid, nii maismaal kui merel, kahandavad Eesti kaitsevõimet, sest tuulikute labad takistavad radarite tööd (Lauri, 2024). Samuti on tuuleparkide rajamise vastu tekkinud mitmes omavalitsuses kohalike kirglik vastasseis, sest kardetakse tuulikute mõju nii kinnisvara hinnale kui ka võimalikke, kuid tõendamata, terviseriske (Raidla, 2025).
Temaatika võttis uued mõõtmed, kui valitsus tegi otsuse korraldada mere-ja maismaatuuleparkide rajamiseks kahe teravatt-tunni ulatuses vähempakkumisi, sealjuures võib prognooside järgi meretuuleparkide toetuseks kuluda järgmise 20 aasta jooksul vähemalt 2,6 miljardit eurot (Hindre, 2025).
Sellest johtuvalt viis Ühiskonnauuringute instituut ka läbi küsitluse, millest selgus, et 53 protsenti vastajatest oli sellisel viisil meretuuleparkide rajamise vastu (BNS, 2025). Niisiis, soovitakse riiklikul tasandil ühelt poolt roheenergia arendamisega jõudsalt edasi liikuda, et saavutada seatud kliimaeesmärgid, teisalt kerkib esile üha rohkem probleeme ja küsimusi.
Üks kahe megavatine tuulik, mis kaalub ligi 250 tonni, koosneb põhiliselt betoonist, komposiitmaterjalist ning terasest. Enamjaolt kasutatakse nende materjalide tootmiseks, näiteks terase töötlemiseks, kivisütt, mis on üks kõige saastavamaid kütuseid. Kui arvutada kokku kõikide komponentide töötlemisprotsessi jooksul põletatav kogus, selgub, et ühe väiksema tuuliku tootmiseks põletatakse keskmiselt 150 tonni kivisütt. (Ridley, 2017).
Tuulikud on võrreldes muude energiatootmise viisidega, näiteks tuuma- või gaasijaamadega, kõige ebatõhusamad masinad, kui arvestada nende kasutegurit ehk tegeliku toodangu suhet teoreetilisse maksimumtoodangusse. Tuulikute puhul jääb see Euroopas keskmiselt umbes 35 protsendi lähedale, aga näiteks tuumajaamadel võib kasutegur ulatuda lausa üle 90 protsendi. (Energiatalgud, 2022; Toomiste ja Himma, 2019; Fermi Energia OÜ, 2022). See erinevus tuleneb peamiselt väliskeskkonnast ehk tuulik saab oma eesmärki täita vaid juhul, kui tuul puhub. Kogu seda protsessi arvesse võttes ei saa väita, et üha suurem tuuleenergiale üleminek on kliimakriisi ohjeldamiseks toimiv viis.