Haruldane nähtus Lõuna-Eestis – täiskasvanud inimesed mängivad 25 aastat päkapikke 

Päkapikkude kokkutulek 2022. Foto: erakogu

Eestimaa peaaegu kõige lõunapoolsemas tipus, Karisöödi pargis Võrumaal kogunesid 15. jaanuari pärastlõunal Mõniste Päkapikumaa tegelased. Karisöödi pargis toimus päkapikkude kokkutulek, mis toimus Mõniste Päkapikumaa 25. juubeliaasta tähistamiseks.

Mõniste Päkapikumaa sündis 1997. aastal, kui Mõniste rahvamaja juhataja Eve Ilisson, Mõniste muuseumi juhataja Hele Tulviste ja Mõniste metskonna ülem Peeter Tamm tulid idee peale hakata korraldama ühiselt tol ajal Eestis ainulaadset jõulumaad. Algatajad koondasid enda ümber palju kohalikke inimesi, kes olid abiks päkapikumaa ettevalmistuste ja läbiviimisega. Mõningate ettevalmistustega tuli alustada juba suvel, näiteks sambla korjamisega. Vähemalt kaks nädalat enne päkapikumaa algust toimusid tegevuspaikade kaunistamised. Tegevused toimusid nii Mõniste muuseumis kui Karisöödi looduspargis. Esimesel aastal oli toimetamas enam kui 30 päkapikku ning külastajaid käis üle 4000.

Mõniste Päkapikumaa kogus iga aastaga üha suuremat hoogu ning kasvas ka külastajate huvi ja arv. 1999. aastaks saavutas päkapikumaa oma külastajate rekordarvu – 7008 külastajat. 2001. aastaks, kui päkapikumaa tähistas oma viiendat tegutsemise aastat, oli sellest kasvanud välja Mõniste valla suursündmus. Mõniste Päkapikumaa oli saanud tuntuks üle kogu Eesti ning sel aastal käis päkapikkude toimetusi kajastamas ka TV 3 meeskond. Palju väikeseid ja suuri külastajaid tuli päkapikkude tegemisi vaatama ka piiritagant Lätist. Selleks aastaks oli Päkapikumaad külastanud kokku üle 20 000 inimese.

Igal aastal mõeldi varakult välja teema, millele stsenaarium üles ehitati. Üheks meeldejäävamaks teemaks oli kindlasti „Lastelaulude tegelased päkapikumaal“, kus askeldamas olid teiste hulgas piparkoogipoisid, mutionu koos oma metrooga ja rongisõidul uppi läinud loomad koos unise piilupardiga. Ei puudunud ka põder, kel maja metsa sees, samuti ka postipoiss ning vennad Kasper, Jesper, Joonatan. Võib vaid ettekujutada, kui palju vaeva nähti kostüümide, rekvisiitide ja Karisöödi pargi kaunistamisega. Kõige pikemalt olid päkapikud külastajaid vastu võtmas 10 päeva järjest, iga ilmaga.

Kõige rohkem on Mõniste Päkapikumaa veerandsaja aasta jooksul korraga tegevustes olnud ligi 90 tegelast. Nende hulgas olid kindlasti saatjapäkapikud, piparkoogikaunistajad, laulupäkapikud, postipäkapikud ja bürotehnika päkapikk. Muidugi ei puudunud ka jõuluvana, kellelt kõik külastajad said kingikoti. Viimaks mindi piparkoogipuhvetisse jooma piparmünditeed ja sööma piparkooke. Külastajaid sõidutas hobune oma uhkes saanis. Tegevused kestsid kokku kolm tundi.

Kui lugeda Mõniste Päkapikumaa külalisteraamatut, siis on sinna kirjutatud palju ilusaid sõnu. „Meie aabitsas on kirjas nii – Iga heategu süütab taevas tähe. Mõniste tublide päkapikkude tegudest süttib taevas kindlasti tuhandeid tähti. Täname, täname!“, nii kirjutasid Ruusmäe Põhikooli algklassid ja lasteaed.

Väga paljud külastajad olid ülivõrdes kirjutanud, et Mõniste Päkapikumaa on Eesti kõige-kõige ilusam jõulumaa, kus on kõige lahkemad ja toredamad päkapikud. Huumoriga pooleks on kaugema kandi inimesed korraldajatelt küsinud: „Kuidas on küll võimalik, et mitukümmend inimest panevad selga päkapikurõivad ning lähevad ühekorraga järsku lolliks!?“. Sellele küsimusele ongi raske vastust leida, kuid ilmselt on põhjuseks olnud suurepärased korraldajad, kes on suutnud kogukonda hästi kaasata ning ühtlasi ka kogukondlik tahe teha midagi nii südamlikku ja siirast nagu on olnud Mõniste Päkapikumaa.

Pärast seda kui Eestis 2000. aastate alguses likvideeriti väikesed metskonnad, kadus Mõniste Päkapikumaa korraldusmeeskonnast ära üks väga oluline osapool – Mõniste metskond. Tänu metskonnameeste abile ja tegutsemisele olid Karisöödis alati lükatud teed, korraldatud parkimine, varutud lõkkepuud, ehitatud tegevuspunkti varjualused ja hoitud korras looduspark. Kuid siiski jätkasid Mõniste rahvamaja ja muuseum päkapikumaa tegemist edasi nii Karisöödi pargis kui ka muuseumiõuel. 2007. aastal kolisid päkapikud jäädavalt ära Mõniste muuseumi territooriumile ning päkapikumaa korraldamise võttis üle muuseumijuhataja Hele Tulviste. Järjest tõusvad hinnad ja mitmed konkureerivad jõulumaad on vähendanud drastiliselt Mõniste Päkapikumaa külastajate arvu. 2021. aastal toimus muuseumis 25. juubeliaastale pühendatud jõuluprogramm, kus külastajaid käis kokku 373. Kõigi veerandsaja tegutsemisaasta jooksul on Mõniste Päkapikumaal olnud ligi 250 tegelast.

Mõniste Päkapikumaa on piirkonna tähtsündmuseks olnud juba 25. aastat ning ühtegi teist nii pikkade traditsioonidega järjepidevalt toimunud sündmust ei ole. Seetõttu otsustati tähistada suurt juubeliaastat päkapikkude kokkutulekuga. Umbes nädal enne kokkutulekut kogunesid Karisööti kümme kohalikku inimest, et kaunistada park. Puudele riputati valgusketid, sillapiirded ehiti kuuseokstega ning kõlakoda kaunistati nuluokste ja värviliste tulekestega. Kohale toodi istepingid ja paika pandi lõkkekohad. Veel päev enne kokkutulekut toodi viimaseid asju ja kontrolliti valgustite töökindlust.

15. jaanuaril kogunesid Karisöödi parki ligi 50 päkapikku, kes tulid meenutama Mõniste Päkapikumaal veedetud aegu. Kõik kokkutulekul osalejad said kingituseks helkuri kirjaga „Mõniste Päkapikumaa 25″, mille kujundamisel kasutati algusaastatel tellitud templi põhjal olnud päkapiku kujutist. Soovijad said endale registreerimislaua juurest võtta laulikud, kus peal olid päkapikumaa laulud aastatest 1997-2001. Laulude sõnade autoriks on Eve Ilisson ning viisid mõtlesid Janek Paeglis ja Marge Käärmann. Kokkutulekul võtsid lauluviisi üles laulupäkapikud naisansamblist HarMõn.

Juba inimeste kogunemisel oli näha palju rõõmsaid taaskohtumisi ja kuulda vahvaid mälestusi, mida soojate lihapirukate ja lõkketulel valminud taimetee kõrvale räägiti. Kokkutuleku avasid korraldajad Romet Pazuhanitš ja Mare Tamtik, kes tänasid saabunud külalisi ja märkisid ära imeilusa päikesepaistelise ilma. Üheskoos mälestati neid päkapikke, keda kahjuks enam meie hulgas ei ole. Süüdati mälestusküünal ja tehti mälestusseisak.

Korraldaja Romet Pazuhanitš viis kokkutulnud ajarännakule, kus andis ülevaate kõigist 25. tegutsemisaastast. Ta nentis fakti, et on ise päkapikk olnud viiel aastal, neist kahel aastal korraldaja. Päris esimesed mälestused Mõniste Päkapikumaast on 2000. aastast Karisöödi pargis, kui ta oli alles 6-aastane poisike. Kõige eredamalt on tal meeles vaade tuledes Karisöödi pargi orule ning koopa juures olnud tegevustest. „Need mälestused on nii erilised ja ilusad, et nende kirjeldamiseks ei ole sõnu“, nentis Romet. Päkapikumaa algusest kõneles endine Mõniste metskonnaülem Peeter Tamm, kes meenutas: „Mõnel aastal oli gruppe nii palju, et rohkem lihtsalt füüsiliselt enam vastu võtta ei saanud“. Omapoolse tervituse saatis tol ajal Mõniste rahvamaja juhatajaks olnud Eve Ilisson. Meenutusi algusaastatest jagas päkapikk Katrin Roop.

Karisöödi parki oli üles pandud Mõniste Talurahvamuuseumi poolt koostatud fotonäitus kõigist Päkapikumaa aastatest. Nostalgijat tekitas lõkketulest tekkinud suitsune pargiõhk ning kaunistatud kõlakoda ja valgusketid. Õhtuhämaruses lisasid muinasjutulist võlu põlevad õue- ja lapiküünlad. Soovijad said endale valada uue aasta õnnetina, millelt igaüks püüdis välja lugeda ka tähendusi. Õhtu kulmineerus pidupäeva tordi söömisega ning ilutulestikuga. Juttu ja meenutusi jätkus pikemaks. Muinasjutuliselt maaliline ja nostalgijahõnguline päkapikkude kokkutulek Karisöödi pargis oli tõeliselt emotsionaalne ning tõi paljudele tagasi kauneid mälestusi.

Kokkutuleku korraldas MTÜ Mehkamaa Pärandihoidmise Selts ning rahastas Rõuge Vallavalitsus. Abi ja tuge pakkusid MTÜ Mehkamaa Kultuuriselts, Mõniste Kool, Mõniste Rahvamaja ja Mõniste Talurahvamuuseum. Paljud kohalikud elanikud olid abiks ettevalmistustega.

Südamlik tänu kõigile!

Mõniste päkapikkude nimel,
Romet Pazuhanitš

Viimased uudised

Kuvatõmmis.

Lätis korraldatakse loterii uute ajateenijate leidmiseks, sest vabatahtlikke ei laekunud vajalikul määral

Erik Laur. Foto: SEB

Turgude kommentaar: Hirm euroala majanduse osas kasvas järsult

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Sõja ülevaade: 1003. päev – üks valus vene poole edenemine

Viljandimaal põrkasid kokku sõiduauto ja veok, sõiduauto juht viidi haiglasse

Uus pätikirja näidis

Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei

President Karis: piirkondlik ebavõrdsus toidab laiemat ebavõrdsust

Kuvatõmmis.

VIDEO: Londonis said kokku maailma pikim ja lühim naine

Mihkel Nestor. Foto: SEB

Majanduskommentaar: Tööturg eirab majanduslanguse gravitatsiooni

Foto: Aigar Nagel

Võru maakonna aasta ettevõtlikud inimesed 2024 on selgunud

Foto: Maanteemuuseum

Hapukurgihooaeg maanteemuuseumis – erigiidituur legendide ja röövlilugudega

Elisa nimelt tehakse petukõnesid – kuidas käituda?

Politsei pilt.

Politsei hoiatab võltsitud kontserdipiletite müüja eest

Foto: Evelin Lumi

Detsembri algusest hakkavad Tartus sõitma ööbussid  

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Sõja ülevaade: 1002. päev – Zalužnõi ütles, et kolmas maailmasõda on alanud…

Viljandimaa mehele helistas väidetav Elisa töötaja, kahju 11 024 eurot

Allikas: Keskkonnaagentuur

Ilmateenistus hoiatab libeduse eest

Kaitseväe pilt.

President Karis: suurtele vastu seismine on Eestil veres

Kuvatõmmis.

Teibitud banaan müüdi kunstioksjonil 6,2 miljoni eest

Kaitseväe pilt.

2. jalaväebrigaadi sõjaaja üksuste juhtimispunktid harjutavad lahinguoperatsioonide planeerimist ja juhtimist

Pärnumaal juhtunud raskes avariis hukkus inimene

Foto: Stenbocki maja

Erikontroll tuvastas Eesti Energia AS-i varasemas juhtimises puudusi 

Foto: Evelin Lumi

Pühapäeval toimub Tartu Linna Laulutäht eelvoor

MTA pidas kinni miljoni euro suuruses maksupettuses kahtlustatava

Foto: Martin Kraus

Sotsiaalmeedia aitab varjupaiga seeniorkoerad koju

Foro: Ragnar Vutt

Tuleval nädalal algavad Tartus Sõpruse silla remondi ettevalmistustööd

Andres Kivi. Foto: Hedman

Tahad töötada vaba graafikuga? Hakka iseseisva otsustuspädevusega töötajaks!

Loodav toitjakaotustoetus pakub vanema kaotanud lastele võrdsemat tuge