Harju Maakohus mõistis Aivar Alavere, Eerik Heldna ja Elmar Vaheri õigeks
Avaldatud: 31 märts, 2025
Harju Maakohus mõistis täna Aivar Alavere, Eerik Heldna ja Elmar Vaheri neile etteheidetavates kuritegudes õigeks.
Süüdistuse järgi lõi Eerik Heldna Elmar Vaheri ja Aivar Alavere kaasabil Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on alates 2022. aasta 5. maist täitunud 25-aastane politseiametniku staaž, mille põhjal hakkas SKA talle maksma väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensioni.
Süüdistuse kohaselt leppis E. Heldna 2019. aasta veebruaris E. Vaheriga kokku, et ta vormistatakse PPA teenistusse ja lähetatakse samal päeval tagasi Kaitseväe Luurekeskuse ametikohale, kus E. Heldna juba töötas ning kus tema töösuhe kordagi ei peatunud. Seejuures leppisid E. Vaher ja A. Alavere talle süüdistuse järgi kokku ametikoha Keskkriminaalpolitsei salajases tunnistajakaitse üksuses. Süüdistuse kohaselt vormistati samal päeval käskkirjad, millega nimetati E. Heldna näiliselt PPA teenistusse ja roteeriti tagasi tema senisele ametikohale. Süüdistuse kohaselt teadsid nii E. Heldna, E. Vaher kui ka A. Alavere, et E. Heldna ei kavatse PPA teenistusülesandeid täitma asuda ja näiline teenistusse vormistamine lepiti kokku selleks, et teises asutuses töötaval E. Heldnal tekiks võimalus tulevikus saada nn politseipensionit.
Süüdistusakti kuriteo asjaolude osas on prokuratuur märkinud, et tuuakse välja õigusnormid, mis omavad tähtsust süüasja lahendamisel pensioniõiguse omamise seisukohast ja politseiametniku roteerimise seisukohast. Süüdistuse osas on etteheidetud üksnes Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 33 lg 1 nõuete rikkumist.
Kohus jõudis järeldusele, et ATS § 33 lg 1 kohaselt võib rotatsiooni eesmärgiks olla suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. Kuna seaduse tekstis on loetelus kasutatud sõna „või“, ei eelda see kõigi tingimuste üheaegset täitmist. Rotatsiooni eesmärk on täidetud ka siis kui selle eesmärgiks on ainuüksi ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine. Rotatsiooni vältimatuks eelduseks ei ole seaduse teksti kohaselt ametiasutuste vahelise koostöö edendamine.
Seega ainuüksi asjaolu, et E. Heldna rotatsiooni eesmärgiks oli tema enda kui ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, tähendab, et tema rotatsiooniks oli täidetud seadusest tulenevad tingimused ja ATS § 33 lg 1 tingimusi ei ole rikutud.
Kriminaalasjas ei ole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et vaidlusaluste rotatsioonide käigus ei ole suurenenud Heldna isiklik pädevus ja motivatsioon. Kohtu jaoks on ilmselge, et töötades Kaitseväe Luurekeskuses ja Maksu- ja Tolliametis sai Heldna uusi teadmisi ja kogemusi, mistõttu suures tema ametialane pädevus.
Asjaolu, et Heldna 2019. aasta aprillis ei asunud kohe PPA-s teenistusülesandeid täitma, ei tähenda, et tal 2019. aasta aprillis puudus kavatsus asuda tulevikus seal teenistusülesandeid täitma. Ainuüksi asjaolu tõttu, et Heldna ei pidanud kohe hakkama teenistusülesandeid täitma vaid võis seda teha peale rotatsiooni lõppemist, ei tähenda, et selle kohta käiv käskkiri oli võltsitud.
Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Seega peab kohus põhjendatuks mõista Aivar Alaverele õigusabikuludena välja 14 178 eurot, Eerik Heldnale 23 307 eurot ja Elmar Vaherile 19 839 eurot.
Aivar Alavere, Elmar Vaheri ja Eerik Heldna kaitsjad esitasid kohtule taotlused süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Eerik Heldna ja Elmari Vaheri osas esitati taotlused varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Aivar Alavere osas esitati taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole selles kriminaalasjas menetlusõigust rikutud ning seega ei rahuldata Aivar Alavere taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Kuna Elmar Vaherilt võeti vabadus üheks tööpäevaks, siis tuleb talle välja mõista hüvitis ühe päeva eest summas 65,30 eurot. Ülejäänud osas jääb mittevaralise kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
Eerik Heldna kasuks mõistis kohus välja alates 08.05.2023 kuni 07.05.2024 Politsei- ja Piirivalveametist kõrvaldamise ja avaliku võimu teostamise õiguse peatamise tõttu saamata jäänud netotöötasu 40% ulatuses ehk kogusummas 9314,80 eurot. Lisaks tuleb talle hüvitada õiguspärase kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 130,60 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud. Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.
Kommenteerib riigiprokurör Jürgen Hüva:
Prokuratuur tõi kriminaalasja kohtu ette, kuivõrd selles kaasuses olid selged märgid võimalikule seaduse rikkumisele. Lähtudes põhimõttest, et kõik on seaduse ees võrdsed, ei saanud prokuratuur juhtumile reageerimata jätta ning viia küsimuse kohtule hindamiseks.
Tänases otsuses leidis kohus, et endiste kõrgete ametnike tegevuses on eetilisi möödapanekuid, millega nõustub ka prokuratuur. Võttes arvesse neid tõendeid, mille prokuratuur kohtule esitas, on prokuratuur veendumusel, et tegemist oli kuriteoga.
Tänase otsusega saatis aga kohus prokuratuuri hinnangul olulise signaali. Juhul, kui otsus ka sellisel kujul jõustub, võib tekkida kõigil neil, kes olid E. Heldnaga sarnases olukorras ehk töötasid juba mujal riigiasutuses, kuid omasid teatava pikkusega politseistaaži ning jäid ilma politseipensionist, nõue end tagantjärele tööle vormistada ja nõnda ka politseipensionit saada.
Samuti on märgiline, et kuigi kohus leidis tänases otsuses, et E. Heldna rotatsiooni korraldamine oli seadusega kooskõlas, on Politsei- ja Piirivalveamet siiski pidanud vajalikuks lisada rotatsiooni korda sätte, mis hoiab edaspidi ära E. Heldna rotatsiooniga sarnaseid olukordi. Nagu kohtumenetluses ka leiti, oli tegemist vaikimisi kokkuleppega juba varem, mis sai nüüd, kohtumenetluse ajal must-valgelt ka paberile.
Eesti suuruses riigis ei saa ega tohi hoida teadmisi ja oskust kinni ühes asutuses. Ent rotatsioon ei tohi täita seadusega vastuolulisi eesmärke. Rotatsioon peab teenima riigi huvisid mitte ainuüksi kellegi isiklikku rahalist eesmärki, milleks antud juhul oli politsei eripensioni saamime.
Tänased kohtu põhjendused ei olnud piisavad, et kõigutada või muuta prokuratuuri nägemust kriminaalasjale ning süüdistatavate süüle. Seetõttu peame vajalikuks esmalt kohtu põhjenduste ja argumentatsiooniga tutvuda ning seejärel otsustada, millises osas palume hinnangut ka ringkonnakohtult.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
