Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Valitsus kiitis heaks ravimiseaduse muudatused, mis laiendavad haiglaerandi korras ravimi valmistamise ja kasutamise võimalusi. See parandab uudsete ravivõimaluste nagu geeniteraapia ja rakuravi kättesaadavust Eesti patsientidele.

„Teadus ja meditsiinitehnoloogia areneb kiiresti. Seepärast kavandame seadusemuudatust, et pakkuda patsientidele uudseid ja personaliseeritud raviviise, mis varem polnud Eestis kättesaadavad,” ütles terviseminister Riina Sikkut ja toonitas: „Meie eesmärk on, et inimesed saaksid parimat võimalikku ravi kodumaal. Lisaks patsiendikasule edendab see meie teaduse ja meditsiini koostööd ning on soodsam ka Tervisekassale.”

Muudatustega kaotatakse senine piirang, mis lubas haiglaerandi korras uudset ravimit valmistada ja kasutada ainult ühe valmistaja poolt kuni kümnele patsiendile. Nüüdsest ei seata patsientide arvule enam piiranguid, võimaldades seeläbi laiemat juurdepääsu uudsetele ravimitele, eriti katmata ravivajaduse korral.

„Vähitõrje jaoks on see suurepärane uudis,” rõhutas Eesti vähikeskuse projektijuht Kadi-Liis Veiman Tartu Ülikoolist. „Üks meie projektidest on verevähiga patsientide immuunsüsteemi T-rakkude geneetiline täiustamine ehk CAR-T rakuravi. USAs ja Euroopas on see ravi näidanud paljulubavaid tulemusi, eriti juhtudel, kus muud võimalused on ammendunud. Eestis ei ole see meetod seni kättesaadav ning patsientide ravi viiakse läbi teistes riikides, kus kulud on kõrged. Haiglaerandi laiendamine aitab meil arendada seda ravi Eestis. Edu korral saavad meie patsiendid maailmatasemel ravi kodulähedaselt ja hinnanguliselt poole soodsamalt kui rahvusvaheliste suurfirmade kaudu,” selgitas Veiman.

Tanel Mahlakõiv, biotehnoloogia ettevõtte Icosagen siirdeuuringute direktor märkis, et ravi võib esimese patsiendini jõuda ideaalis 2026. aastal. Esmalt keskendutakse leukeemia ja lümfoomi patsientidele, hiljem lisanduvad teised vähivormid ning teatud tüüpi autoimmuunhaigused. „Icosagen töötab välja tootmisprotsessid, teostab eelkliinilised katsed ja valmistab kõigile kvaliteedinõuetele vastavad ravirakud. Personaalne rakuteraapia on aga täpselt koordineeritud koostöö: Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostavad ühiselt kliinilise protokolli ja sellega seotud protseduurid, koguvad ja eraldavad patsiendi rakud ning rakendavad rakuravi. Mõlemad raviasutused hoolitsevad ravikvaliteedi ja patsientide hilisema jälgimise eest,” kirjeldas Tanel Mahlakõiv rakuravi teekonda.

Kavandatav seadusemuudatus võimaldab pikendada haiglaerandi luba kahe aasta asemel viieks aastaks, samuti on lubatud korduv pikendamine. Seda eeldusel, et ravimi ja raviviisi kasutamise kogemus tõendab selle efektiivsust ja ohutust ning puuduvad alused loa kehtivuse lõpetamiseks. Kõik senised nõuded ravimite valmistamise kvaliteedile, efektiivsusele ja ohutusele jäävad kehtima.

Verevähk, mis hõlmab lümfoome, müeloome ja leukeemiaid, moodustab 6–7% kõigist vähidiagnoosidest Eestis ning põhjustab aastas üle 300 surma. Arendatav CAR-T rakuravi oleks esialgu sobilik umbes 20 inimesele aastas.

Verevähi rakuravi väljatöötamine pälvis konkursi korras Riigikantselei innovatsioonifondist 1,5 mln eurot käesoleva aasta suvel. Sotsiaalministeeriumi ja partnerite ellu kutsutud Eesti vähikeskus on vähitõrje tegevuskava rakendamiseks loodud rahvusvahelise ja riigisisese koostöö sõlmpunkt Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna juures.

Viimased uudised