Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Mervi Pallo

Igal aastal 21. oktoobril tähistatakse Võrus Tahteväljenduspäeva. Sel päeval 1987. aastal korraldati Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1 eestvõttel Võru kalmistul Vabadussõjas langenute auks miiting.

Võru on Eesti taasiseseisvumise juures märgilise tähtsusega, sest just Võrust sai alguse vabadusliikumine ning Võrus toodi esimest korda pärast sõda noortekolonni eestvõttel avalikult välja sini-must-valge lipp.

Võrulaste Tahteväljenduspäev on pälvinud laialdast tähelepanu ja toetust üle terve Eesti. 2007. aasta 21. oktoobril sõitis kohale sotsiaaldemokraadist president Toomas Hendrik Ilves, osales miitingul Võru kesklinnas ning pidas kõne noortekolonni ja Tahteväljenduspäeva auks. Rongkäigus osales toona üle 500 inimese.

Nüüd on sotsid Võrus võimul, aga võrulaste suur tähtpäev on sootuks unustusehõlma vajunud. Nagu kirjutab sotsiaalmeedias linnakodanik Jüri Luik, siis ei pannud sotside poolt paika pandud praegune president Lõuna-Eestis käies seda päeva tähelegi. Või siis ei tuletatud talle seda meelde. Mis veelgi häbiväärsem, isegi Võru abilinnapea polnud selle päeva saabumisega kursis ja sellele päevale ei pööratud Võrus erilist tähelepanu.

Võru linnavalitsuse veebis on küll igasugu muid üritusi, aga märgilise tähtsusega päeva kohta – ei halligi! Kui Jüri Luik käis linnavalitsuses asja uurimas, siis leidis abilinnapea, et päeva ei tähistata, kuna pole enam millegi vastu protesteerida ja see pole enam nende üritus.

Huvitav, kui omal ajal oli tarvis presidendi kõrval seista ja pildile saada, siis oli linnavalitsuse jaoks sel päeval tähendus küll?! Siis oli mahti isegi Noortekolonni juhtfiguur linna aukodanikuks kuulutada.

Eilsel mälestuspäeval oli Võru kalmistul Vabadussõjas langenute mälestussamba juures kohal 6 inimest: Peeter Reemann, Mattias Reemann, Kalmer Vainlo, Jüri Pallo ja Jüri Luik ning foto tegija Mervi Pallo. „Lootuses, et ehk linnavalitsus saadab kellegi või kellegagi õigel ajal mälestusküünla, tulin pool tundi varem kohale. Ja kuni äraminekuni, ei kedagi,” märkis Jüri Luik.

Kohalolijad leidsid, et ega peagi igal aastal korraldama suuri rongkäike ja protsessioone, aga märgilise tähtsusega päevi võiks meeles küll pidada ja riiklikud institustioonid ja omavalitsus võiks korra aastas kas või ühe inimese sellel päeval kohale saata (kas või Vabadussõja haudu korrastama).

Viimased uudised