Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: TaaVid Meedia

Eile laupäeval, 27. novembril oli Mulgimaa ajaloolises pealinnas Abja-Paluojal soome-ugri kultuuriaasta pidulik lõpetamine. Abja-Paluoja andis 2022. aastaks pealinna tiitli üle Udmurdi külale Baiterek. Ürituse raames kuulutati välja ka Mulgimaa uhkus 2021, kelleks sai Ly Laanemets.

Mulgimaalt lendas tsirk ehk soome-ugri hõimuliikumise sümbol edasi Udmurdimaale. Soome-ugri kultuuriprogrammi juhtinud Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenberg ütles, et hoolimata keerulistest oludest, mis maailma mööduval aastal tooni andsid, oli kultuuriaasta edukas ja tõi Mulgimaale palju tuntust nii kodumaal kui riigipiirist väljapool. „Soome-ugri hõimuliikumise eesmärk on edendada meie ühist kultuuri ja tuua meid hõimurahvastena üksteisele lähemale,“ ütles Grenberg.

President Toomas Hendrik Ilves meenutas oma tervituses, kuidas soome-ugri maailm 37 aastat tagasi tema ellu jõudis, mil ta koos vennaga saabus 1. mail Budapesti ja külastati ülikooli soome-ugri kateedrit. Ilves rääkis, kuidas me Eestimaal elame täna vabaduses: „See on vabadus saada kokku hõimlastega ja öelda, mida arvame. See on  luksus, mis meil täna on, aga samas on see luksus, mis nii paljudel hõimuvelledel puudu on.“

Kultuuriminister Tiit Teriku sõnul on Abja-Paluoja olnud tänavu kultuuripealinnana ühendav kultuurisüda 25-miljonile soomeugrilasele. „Auväärt tiitel on toonud Mulgimaale palju inspireerivaid kohtumisi, andnud võimaluse tutvustada siinset kultuurielu, murdekeelt ja ajalugu. Tänan südamest Mulgi Kultuuri Instituuti ja Mulgimaa Arenduskoda paljude eriilmeliste kultuurisündmuste korraldamise eest ning saadan oma suurimad õnnesoovid 2022. aasta kultuuripealinnale Baiterekile Udmurdimaal,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik oma kõnes.

„Läbi keele ja tavade koome oma kultuuri, mis ühendab. Mõeldes hõimuliikumisele, mõtleme nii oma kui ka meie hõimurahvaste iseolemisele, ajaloole, juurtele ja tulevikule. Soome-ugri hõimutööd tehes seisame me ühtaegu ka maailma kultuurilise mitmekesisuse säilitamise eest, et püsima jääksid väikesed keeled ja rahvakillud,“ ütles ta.

Soome-ugri kultuuriaasta lõpetamisel kuulutati välja Mulgimaa uhkuse 2021, kes on Mulgi pärandi ja traditsioonide hoidja, väärtustaja ja tutvustaja  Ly Laanemets. 1986. aastal lõpetas Ly EPA metsamajanduse insenerina. Peale kooli lõppu suunati ta Polli metskonna abimetsaülemaks Läti piiri äärde Lilli külla, kus elab tänaseni.

2006. aastal asutas ta  MTÜ Lilli Looduskeskuse. „Meie eesmärgiks on kasvatada endale ise toitu, elus hoida vanu töövõtteid ja tegemisi ning tutvustada mulgi kultuuri, keelt ning Mulgimaad tervikuna,” kirjeldas Ly Laanemets ise.

Töö loodusmajas ja selle ümber toimub nii nagu see viimased 50 aastat väiketaludes on olnud. Vanad töö- ja hoburiistad ei ole mitte ainult näitamiseks, vaid neid kasutatakse igapäevaselt. Traditsioonilise maaelu tutvustamisele on üles ehitatud ka mitmed õppekava toetavad keskkonnahariduslikud programmid algklassidele. Viimased viis aastat on looduskeskus Rahvakultuuri Keskuse Mulgimaa pärimuskultuuri programmi toel pakkunud suviti piirkonna lastele Mulgimaa pärandkultuuri ja keelt tutvustavaid lastelaagreid „Muhklite suvekool“ ning mulgikeelset programmi „Päiv talun“. Mulgi valla lapsed on kolmel suvel osalenud koduloo- ja loodusringis. Suviste laagrite ja huviringipäevade põhiliseks tegevused ongi igapäevane loomade talitamine, aiamaa hooldamine, ravimtaimede korjamine, ühine talusaadustest ja taimedest toidu valmistamine ning palju muid maaeluga seotud tegevusi ja mänge. Kõikide suviste laagrite ülesehitus on sarnane olukorraga maal vanaema juures.

Viimased uudised