Euroopa Liit vähendab ühekordsete pakendite kasutamist
Avaldatud: 21 veebruar, 2025
Pilt: Pexels Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides hakkab 2026. aastal kehtima pakendimäärus, mille eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ning suurendada nende ringlussevõttu.
„Euroopa Liidus on pakendijäätmete teke kasvanud kümne aastaga 19 protsenti. Kogused aina kasvavad hoolimata sellest, et pakendamiseks kasutatakse järjest kergemaid materjale. Sellise tempoga ei saa enam jätkata, mistõttu jõustus eelmisel nädalal EL riikide kokkulepe, et peame vähendama ühekordsete pakendite kasutamist ja kasvatama ringlussevõttu. Sama probleemi lahendamisega tegeleb ka jäätmereform, seega need kaks algatust toetavad üksteist,” lausus Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Pakendite ja pakendijäätmete määrus (PPWR) näeb muu hulgas ette, et 2030. aastaks peavad kõik turule lastavad pakendid olema ringlussevõetavad. Samuti peab plastpakendite koostises kasutama teatud koguses taaskasutatud materjale. Näiteks kui juba praegu peab ühekordselt kasutatavate PET-plastist joogipudelite koostisest veerand olema taaskasutatud materjalist, siis see siht hakkab järkjärgult tõusma, jõudes 2040. aastaks 65 protsendini.
2030. aastast lõpeb ka teatud tüüpi ühekordselt kasutatavate plastpakendite kasutamine. Sinna alla kuuluvad näiteks hotellides, baarides, restoranides ja teistes söögikohtades kohapeal tarbitava toidu ja joogi ühekordsed plastpakendid. Samuti lõpetatakse kauplustes puu- ja köögiviljade väikestes kogustes (alla 1,5 kg) eelpakendamine, kuid tarbija saab väiksemaid koguseid valida ka edaspidi lahtiselt müüdavate viljade seast.
Alates 2027. aastast peavad müügikohad pakkuma tarbijale võimalust osta lahtist valmistoitu ning jooke kaasavõtmiseks kliendi soovi korral ka ta enda anumasse. Aasta hiljem peab müüja ühekordse pakendi kõrval pakkuma ka korduskasutatavat alternatiivi ning seda ilma juurdehindluseta.
Eesti elaniku kohta tekib aastas keskmiselt üle 140 kg pakendijäätmeid. 2022. aastal tekkis meil pakendijäätmeid kokku üle 193 tuhande tonni, millest ringlusse võeti 74 protsenti. Eestis on praegu murekohaks eelkõige plastpakendid, millest jõuab ringlusse umbes 44 protsenti. Parem olukord on klaasi ning paberi ja kartongi ümbertöötlemisega, täpsema statistikaga saab tutvuda Keskkonnaportaalis.
„Plastpakendite ringlussevõtu peamisteks takistusteks on nende väga mitmekülgne koostis ja ühekordsele kasutamisele suunatud disain. Olukord peaks lähiaastatel paranema, sest määrus suunab pakendeid targemini tootma ning tarbijale uusi võimalusi pakkuma. Jäätmereform omakorda tagab, et jäätmeks muutunud pakendeid kogutaks eraldi, mis võimaldab materjali kõige säästlikumalt ümbertöötlemisse suunata,” lisas Ivo Jaanisoo. „See annab ka tõuke ringmajanduse valdkonna ettevõtetele, pakkudes uusi ärivõimalusi ning soodustades pakendite innovatsiooni.”
Pakendimäärus rakendub kõigis EL liikmesriikides 12. augustil 2026. aastal ehk selleks ajaks viiakse uuendused ka Eesti õigusesse. Määruse tekstiga saab tutvuda Euroopa Liidu Teatajas. Kliimaministeerium alustab kohtumisi huvirühmadega ja vajalike õigusaktide muudatuste väljatöötamist kevadel.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
