Euroopa Liidu suvise majandusprognoosi kohaselt majanduslangus süveneb ja riikidevahelised erinevused suurenevad
Avaldatud: 7 juuli, 2020
Allikas: Euroopa Komisjon Koroonaviiruse pandeemia tõttu tabab ELi majandust sel aastal sügav majanduslangus hoolimata sellest, et nii ELi kui ka riikide tasandil on võetud ulatuslikke meetmeid. Liikumispiiranguid kaotatakse aeglasemalt kui kevadises prognoosis oletatud ning seega on ka piirangute mõju 2020. aasta majandustegevusele prognoositust märgatavam ja pikaajalisem.
2020. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt kahaneb euroala majandus 2020. aastal 8,7 protsendi võrra ja kasvab 2021. aastal 6,1 protsdenti. Terve ELi majandus kahaneb 2020. aastal 8,3 protsenti ja kasvab 2021. aastal 5,8 protsenti. Eestis prognoositakse tänavu majanduslanguseks 7,7 protsenti, järgmisel aastal peaks majanduskasv ulatuma 6,2 protsendini. Seega prognoositakse selleks aastaks nii Eestile kui ELile oluliselt suuremat majanduslangust kui kevadprognoosis märgitud 6,9 protsenti Eestis ja 7,4 protsenti ELis tervikuna. Ka majanduse taastumine 2021. aastal ei ole nii jõuline, kui kevadel prognoositi.
Eeldatavasti hoogustub majanduse taastumine 2020. aasta teises pooles.
Pandeemia mõju majandustegevusele oli märkimisväärne juba 2020. aasta esimeses kvartalis, kuigi enamikus liikmesriikide hakati liikumispiiranguid kehtestama alles märtsi keskpaigas. 2020. aasta teises kvartalis kestsid häired ja liikumispiirangud märksa kauem ning seega võib eeldada, et ka majandustoodang vähenes oluliselt rohkem kui esimeses kvartalis.
Samas võib mai ja juuni esialgsete andmete põhjal järeldada, et kõige hullem on selja taga. Võib loota, et aasta teises pooles majanduse taastumine hoogustub, kuid eri liikmesriikides toimub see erinevalt ega ole täielik.
ELi majandust tabanud šokk on sümmeetriline, sest pandeemia mõju on tuntav kõigis liikmesriikides. Samas on nii 2020. aasta majandustoodangu kahanemine kui ka taastumine 2021. aastal väga ebaühtlased. Praeguste prognooside kohaselt on pandeemia mõju ja majanduse taastumise tempo erinevused liikmesriigiti veelgi suuremad, kui kevadprognoosis eeldati.
Inflatsiooniprognoos jääb samaks
Üldised inflatsiooniväljavaated on võrreldes kevadprognoosiga muutunud vähe, kuigi hindu kujundavates tegurites on olnud olulisi muutusi.
Nafta ja toiduainete hinnad on tõusnud oodatust rohkem, kuid eeldatavasti tasakaalustavad nende mõju kehvemad majandusväljavaated, käibemaksu vähendamise mõju ja mõnedes liikmesriikides võetud muud meetmed.
Euroala inflatsioon, mida mõõdetakse ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga, on praeguste prognooside kohaselt 2020. aastal 0,3 protsenti ja 2021. aastal 1,1 protsenti. ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2020. aastal 0,6 protsdenti ja 2021. aastal 1,3 protsenti. Eestis prognoositakse inflatsioonimääraks käesoleval aastal 0,3 protsenti ja tuleval aastal 1,9 protsenti.
Erakordselt suured riskid
Prognoosiga on seotud erakordselt suured riskid, mis jäävad enamuses languse poolele.
Pandeemia ja võimalike tulevaste liikumispiirangute ulatuse ja kestuse kohta ei ole põhimõtteliselt mitte midagi teada. Prognoosis eeldatakse, et liikumispiirangute kaotamine jätkub ning teist nakkuselainet ei tule. Olemas on arvestatav risk, et tagajärjed tööturul kestavad oodatust kauem ning likviidsusraskused võivad paljude ettevõtete puhul kujuneda maksevõime probleemideks. Riskid ähvardavad finantsturgude stabiilsust ning on oht, et liikmesriigid ei suuda oma poliitilisi vastumeetmeid piisavalt koordineerida. Kui EL ja Ühendkuningriik ei suuda tulevastes kaubandussuhetes kokku leppida, siis võib ka see majanduskasvu vähendada, seda eriti Ühendkuningriigis. Kaubandusele ja maailmamajandusele võivad negatiivset mõju avaldada ka protektsionism ja liiga hoogne ülemaailmsetest tootmisahelatest loobumine.
Ent on ka kasvuvõimalusi, näiteks see, kui koroonaviiruse vastu peaks varakult leitama vaktsiin.
Praeguses prognoosis ei ole arvesse võetud seda, milline mõju võib olla komisjoni taastekava ettepanekul, mis on üles ehitatud uuele instrumendile nimega NextGenerationEU, sest selles ei ole veel kokku lepitud.
Üldiselt ei saa majanduse oodatust kiiremat taastumist välistada, seda eriti juhul, kui epidemioloogiline olukord võimaldab ülejäänud liikumispiirangud kaotada seni arvatust kiiremini.
Taust
See prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 26. juuni seisuga. Kõigi muude sisendandmete puhul, sealhulgas valitsuste poliitika kohta tehtavate eelduste puhul võetakse prognoosis arvesse teavet 30. juuni seisuga (kaasa arvatud). Kui poliitikameetmeid ei ole usaldusväärsel viisil välja kuulutatud ja piisavalt täpselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitika ei muutu.
Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks täiemahulist prognoosi (kevadel ja sügisel) ning kaks vaheprognoosi (talvel ja suvel). Vaheprognoosides käsitletakse kõigi liikmesriikide aastast ja kvartaalset SKPd ja inflatsiooni käesoleval ja järgmisel aastal ning ELi ja euroala koondnäitajaid.
Euroopa Komisjoni järgmine majandusprognoos on 2020. aasta sügisene majandusprognoos, mis on kavas avaldada 2020. aasta novembris.
Lisateave
2020. aasta suvine majandusprognoos
Volinik Gentiloni pressikonverents kl 11.00 (järelvaadatav)
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
