Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Euroopa Komisjon tutvustas täna ELi esimest lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste (LGBTIQ) võrdõiguslikkuse strateegiat, mille president von der Leyen kuulutas välja oma 2020. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus.

Kuigi Euroopa Liidus on viimastel aastatel LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus suurenenud, jätkub nende diskrimineerimine – 43 protsenti neist tunneb end diskrimineerituna. COVID-19 kriis on olukorda veelgi halvendanud. Täna avaldatud strateegias käsitletakse LGBTIQ-inimeste kogetud ebavõrdsust ja probleeme ning esitatakse järgmiseks viieks aastaks rida meetmeid, sealhulgas õiguse ja rahastamise valdkonnas. Strateegias tehakse ettepanek lisada ELi kuritegude loetellu homofoobsed vaenu õhutavad avaldused ja vaenukuriteod, ning esitada muu hulgas õigusaktid vanemluse vastastikuse tunnustamise kohta piiriülestes olukordades. Samuti tagab see, et LGBTIQ-inimeste muresid võetakse ELi poliitikakujundamises piisavalt arvesse, nii et nad on kogu oma mitmekesisuses väljaspool ohtu ning neil on võrdsed võimalused olla edukas ja ühiskonnaelus täiel määral osaleda.

Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Vera Jourová ütles: „Igaüks peaks saama olla see, kes ta on, ilma tagakiusamise kartuseta. Just see on Euroopa olemus ja see, mille eest me seisame. See esimene ELi tasandi strateegia tugevdab meie ühiseid jõupingutusi, et tagada kõigi võrdne kohtlemine.“

Võrdõiguslikkuse voliniku Helena Dalli sõnul näitab EL eeskuju võitluses mitmekesisuse ja kaasatuse eest. Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine on Euroopa Liidu põhiväärtused ja -õigused ning kõik peaksid Euroopa Liidus tundma end turvaliselt ja vabalt, kartmata diskrimineerimist või vägivalda seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, sooväljenduse või sootunnuste alusel. „Me oleme ikka veel kaugel täielikust kaasamisest ja aktsepteerimisest, mida LGBTIQ-inimesed väärivad. Loodan, et koos liikmesriikidega saame muuta Euroopa kõigi jaoks paremaks ja turvalisemaks kohaks. Sellega seoses kutsutakse strateegias neid liikmesriike, kellel puuduvad LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse riiklikud strateegiad, üles võtma vastu strateegia, milles käsitletakse LGBTIQ-inimeste konkreetseid võrdõiguslikkuse vajadusi oma riigis,“ tõdes Dalli.

Meetmed LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse saavutamiseks aastatel 2020–2025

Strateegial on neli põhisammast: võitlus diskrimineerimise vastu, ohutuse tagamine, kaasava ühiskonna ülesehitamine ning võitlus LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse tagamiseks kogu maailmas. Nende sammaste alusel tehakse muu hulgas järgmist.

  • Võitlus diskrimineerimise vastu.  Komisjon koostab kokkuvõtte, eelkõige tööhõive valdkonnas, ning avaldab 2022. aastaks aruande võrdse tööalase kohtlemise direktiivi kohaldamise kohta. Aruande järelmeetmena esitab komisjon õigusakti ettepaneku võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli tugevdamise kohta. Komisjon esitab ka õigusraamistiku, et vähendada  tehisintellekti süsteemides esineva kallutatuse ja diskrimineerimise ohtu.
  • Ohutuse tagamine. LGBTIQ-inimesed kannatavad ebaproportsionaalselt sageli vaenukuritegude, vaenu õhutamise ja vägivalla all, samas kui vaenukuritegudest teatamata jätmine on endiselt tõsine probleem. Komisjon kavatseb 2021. aastal teha ettepaneku laiendada ELi kuritegude loetelu nii, et see hõlmaks vaenukuritegusid ja vaenu õhutamist, sealhulgas ka siis, kui see on suunatud LGBTIQ-inimeste vastu. Lisaks pakub komisjon rahastamisvõimalusi algatustele, mille eesmärk on võidelda LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenukuritegude, vaenu õhutamise ja vägivallaga.
  • Vikerkaareperede õiguste kaitse. Liikmesriikide õigusaktide erinevuste tõttu ei pruugita peresidemeid alati tunnustada, kui vikerkaarepered ELi sisepiire ületavad. Komisjon esitab seadusandliku algatuse vanemluse vastastikuse tunnustamise kohta ja uurib võimalikke meetmeid, kuidas toetada samasooliste isikute partnerluse vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel.
  • LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus kogu maailmas. Maailma eri paigus kogevad LGBTIQ-inimesed tõsiseid õiguste rikkumisi ja kuritarvitusi. Komisjon toetab ka LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse meetmeid naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI), ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) ning varjupaiga- ja rändefondi raames.

LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse integreerimine ELi poliitikasse

Võrdõiguslikkuse voliniku Helena Dalli juhtimisel ja võrdõiguslikkuse rakkerühma toetusel integreerib komisjon LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise vastase võitluse kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja peamistesse algatustesse.

Järgmised sammud

Liikmesriike kutsutakse üles töötama  olemasolevate parimate tavade põhjal välja oma tegevuskavad LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse suurendamiseks. Euroopa Komisjon jälgib korrapäraselt strateegias kirjeldatud meetmete rakendamist ja esitab 2023. aastal vahekokkuvõtte.

Taust

Täna esitatud strateegia on komisjoni esimene LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia, millega täidetakse president von der Leyeni võetud kohustust luua võrdõiguslikkuse liit.

Strateegia põhineb LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelul. See on seotud Euroopa Komisjoni muude strateegiliste raamistike ja strateegiatega, sealhulgas hiljuti vastu võetud ELi rassismivastase tegevuskavaga 2020–2025ohvrite õiguste strateegiaga ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga.

Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine on ELi põhiväärtused ja -õigused, mis on sätestatud ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas. Viimastel aastakümnetel on muudatused seadusandluses, kohtupraktika ja poliitilised algatused parandanud paljude inimeste elu ning aidanud luua võrdsemat ja lahkemat ühiskonda, sealhulgas LGBTIQ-inimeste jaoks. Kuigi ELis valitseb suurem ühiskondlik heakskiit ja võrdsete õiguste toetamine, ei ole see alati toonud kaasa LGBTIQ-inimeste elu selget paranemist. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) andmetel teatas 2019. aastal 43 protsenti LGBT-inimestest, et nad tunnevad end diskrimineerituna, võrreldes 37 protsendiga 2012. aastal. COVID-19 kriis on suurendanud survet kõige haavatavamatele rühmadele ning LGBTIQ-inimesed ei ole erand.

Paljud LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse parandamisega seotud poliitikavaldkonnad kuuluvad peamiselt liikmesriikide vastutusalasse. ELil on siiski oluline roll poliitiliste suuniste andmisel, liikmesriikide tegevuse koordineerimisel, rakendamise ja edusammude jälgimisel, ELi fondide kaudu toetuse andmisel ning heade tavade vahetamise edendamisel liikmesriikide vahel.

Lisateave

Teatis – Võrdõiguslikkuse Liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025

Teabeleht – LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia

Audiovisuaalne – LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet: ELi LGBTI II küsitlus „LGBTI-võrdõiguslikkuseni on veel pikk tee“

Euroopa Komisjon: Eurobaromeetri eriuuring 493: Diskrimineerimine Euroopa Liidus

Viimased uudised