Euroopa Komisjon toetab põlvkonnavahetust põllumajanduses
Avaldatud: 22 oktoober, 2025Euroopa Komisjon esitas strateegia, kuidas toetada noori põllumajandustootjaid ja suurendada sektori atraktiivsust.
Eesmärk on 2040. aastaks kahekordistada noorte põllumajandustootjate, sealhulgas uute turuletulijate osakaalu ELis, et see jõuaks ligikaudu 24%ni.
Selleks soovitab komisjon liikmesriikidel ja eriti neil, kellel see probleem on suurem, investeerida vähemalt 6% oma põllumajanduskulutustest põlvkonnavahetust edendavatesse meetmetesse ning kasutada ka võimalust võtta kasutusele lisavahendeid. Strateegia alusel peaksid liikmesriigid 2028. aastaks välja töötama põllumajanduse põlvkonnavahetuse riiklikud strateegiad, milles käsitletakse olemasolevaid takistusi ja määratakse komisjoni soovitustest lähtuvalt kindlaks vajalikud toetusmeetmed.
Põllumajanduse ja toidu volinik Christophe Hansen: „Meie toiduga kindlustatus ja maakogukondade tulevik sõltuvad uuest põlvkonnast. Tänase ettepanekuga seame noorte ja uute põllumajandustootjate toetamise poliitiliseks prioriteediks. Me tahame, et iga noor, kes unistab tööst põllumajanduses, näeks endal tulevikku, kus on vähem takistusi ja rohkem toetust. Seepärast palume muu hulgas igal liikmesriigil töötada konkreetsete riiklike strateegiate ja tegelike investeeringute kallal. Eesmärk on kõrvaldada tõkked ja luua uusi võimalusi, et põllumajandus jääks elujõuliseks ja atraktiivseks karjäärivalikuks.”
Noored põllumajandustootjad on ELi toiduga kindlustatuse ja maapiirkondade elujõulisuse võti. Põllumajandustootmise vastupanuvõime ja atraktiivsuse säilitamiseks peavad noortel olema sobivad tingimused oma elu ja karjääri ülesehitamiseks maapiirkondades selliselt, et neil oleks mitte ainult õigus, vaid ka tegelik soov maale jääda. Praegu teevad sektorile aga muret tööjõu vananemine, maaelanikkonna vähenemine ning majandus- ja keskkonnaprobleemid. Piiratud maaostuvõimalused, taskukohaste laenuvõimaluste vähesus, väiksemad sissetulekud ja oskuste nappus heidutavad uusi turuletulijaid, samas kui pärimisega seotud haldus- ja finantstõkked on endiselt suured. Nende küsimustega tegelemine on ELi jaoks nii strateegiline vajadus kui ka jagatud sotsiaalne vastutus.
Kuidas põlvkonnavahetust ellu viia?
Strateegia eesmärk on toetada ja ette valmistada järgmist põlvkonda ELi põllumajandustootjaid.
Strateegia käsitleb viit peamist küsimust: juurdepääs maale, rahastamisele, oskustele, õiglasele elatustasemele maapiirkondades ja toetus pärimisele. Iga hooba käsitletakse sihipäraste juhtalgatuste kaudu, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:
- ettepanek kehtestada järgmise ÜPP raames noortele põllumajandustootjatele stardipakett, et hõlbustada nende sektorisse sisenemist ja seal tegevuse alustamist kuni 300 000 euro suuruse ühekordse toetusega;
- suunata noortele põllumajandustootjatele rohkem rahalisi vahendeid;
- teha koostööd Euroopa Investeerimispangaga tagatisskeemide ja/või intressitoetuste väljatöötamiseks, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisele;
- luua Euroopa maaomandi vaatluskeskus, et parandada maaomandi läbipaistvust. See aitab põllumajandustootjatel saada juurdepääsu maale, toetab põllumajandusettevõtete õigusjärglust, annab sisendit poliitikale ja hoiab ära maaga spekuleerimist, lihtsustades uute turuletulijate jaoks põllumajandustootmise alustamist;
- integreerida Euroopa poolaasta tsüklisse asjakohased aspektid, mis on seotud põlvkonnavahetusega pärimis-, pensioni-, ja põllumajandusettevõtte omandi ülemineku küsimustes;
- kutsuda noori põllumajandustootjaid osalema programmis „Erasmus noortele ettevõtjatele”, et nad saaksid omandada häid põllumajandustavasid välismaal või mitmekesistada oma tuluallikaid, õppides muudest sektoritest;
- luua maapiirkondades head elutingimused, toetades samal ajal kohalikku arengut ning noorte ja naiste kaasamist;
- kaasrahastada põllumajandusettevõtete abiteenuseid, mis võimaldaksid asendada põllumajandustöötajaid haiguse, puhkuse või lähedaste eest hoolitsemise ajal, et parandada nende töö- ja eraelu tasakaalu.
Taust
Euroopa põllumajandustootjate keskmine vanus kasvab kiiremini kui teistes sektorites. Praegu on ELi põllumajandustootja keskmine vanus 57 aastat ja ainult 12% tootjatest on alla 40-aastased, kuuludes seega noorte põllumajandustootjate kategooriasse. Selline tasakaalustamatus ohustab pikaajalist toiduga kindlustatust, ELi strateegilist sõltumatust toidu tootmisel ja Euroopa põllumajandusmaastike kestlikkust.
Ka maapiirkondade noorte hulk on vähenemas. Aastatel 2013–2019 vähenes EL 28 maapiirkondades elavate 15–24aastaste noorte arv 3,6 miljonilt 1,9 miljonile, samas kui 25–29aastaste noorte arv vähenes 6,9 miljonilt 5,9 miljonile.
Kui paljud vanema põlvkonna põllumajandustootjad on oma haritava maa omanikud, siis nooremad põlvkonnad peavad sageli leppima maa rentimisega, tegutsedes rentnikena ligikaudu 15 miljonil hektaril, samas kui noorte omanike valduses on vaid 10 miljonit hektarit. Noorte põllumajandustootjate jaoks on endiselt suureks takistuseks piiratud juurdepääs maale, taskukohase krediidi vähesus ja oskuste nappus. 2022. aastal oli EL 27 noorte põllumajandustootjate rahastamispuudujääk 14,1 miljardit eurot, mis moodustab 22% sektori kogupuudujäägist.