Euroopa Komisjon teeb ettepaneku pikendada Ukraina sõjapõgenike ajutist kaitset aasta võrra
Avaldatud: 4 juuni, 2025Kuna Venemaa jätkab ebaseaduslikke rünnakuid ja olukord Ukrainas on endiselt ebastabiilne, teeb komisjon ettepaneku pikendada Venemaa agressiooni eest põgenevate inimeste ajutist kaitset veel ühe aasta võrra ehk kuni 4. märtsini 2027.
See annab kaitse saajatele ja liikmesriikidele õiguskindluse, et kogu ELis kohaldatakse jätkuvalt samu kaitsestandardeid. Samuti annab see Ukraina põgenikele kindlustunde, et rahvusvahelise kaitse taotlemine ei ole vajalik ega nõutav.
President von der Leyen: „Alates2022. aastast oleme pakkunud kaitset Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatele inimestele ja teeme seda ka edaspidi. Koos Ukrainaga sillutame teed sellele, et inimesed saaksid naasta ja oma kodud uuesti üles ehitada siis, kui see on ohutu.”
Stabiilsema ja püsivama perspektiivi pakkumiseks teeb komisjon liikmesriikidele ettepaneku valmistuda nõukogu soovituse alusel ajutise kaitse andmise järkjärguliseks lõpetamiseks. Kavandatud meetmed võtavad arvesse ELis elavate inimeste vajadusi ning Ukraina tarvidust riik uuesti üles ehitada. Samuti toetavad need turvalist, vabatahtlikku ja väärikat tagasipöördumist ning taaslõimumist.
Nõukogu soovitus sisaldab järgmisi meetmeid.
- Edendada ja hõlbustada üleminekut muudele õiguslikele seisunditele. Paljud ajutise kaitse saajad on lõimunud vastuvõtvasse ühiskonda, olles õppinud keelt, leidnud töö või omandades haridust. Neil peaks olema võimalus taotleda nt töö-, haridus-, teadus- või riikliku pikaajalise elaniku staatusel põhinevat elamisluba.
- Sillutada teed järkjärgulisele tagasipöördumisele ja taaslõimumisele Ukrainas, võttes arvesse Ukraina vajadusi ja suutlikkust. Ukraina külastamise lubamine võib aidata neil, kes kaaluvad koju naasmist, teha teadlikke otsuseid. Liikmesriigid peaksid tihedas koostöös Ukraina ametiasutustega looma ka vabatahtliku tagasipöördumise programmid, et võimaldada inimestel järk-järgult koju tagasi pöörduda, kui ajutine kaitse lõpeb.
- Parem teave olemasolevate võimaluste kohta. Komisjon toetab ühiste teabekeskuste loomist liikmesriikides koostöös Ukraina ametiasutustega. Need toimiksid mitmeotstarbeliste teabekeskustena nii põgenike integreerimiseks vastuvõtvasse ühiskonda kui ka Ukrainasse tagasi pöördumise hõlbustamiseks. Keskusi saab rahastada komisjoni vahenditest Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) raames. Liikmesriikide toetamiseks nimetab komisjon ametisse ka ukrainlaste erisaadiku ELis.
- Koordineerimine ja teabevahetus liikmesriikide ja Ukraina vahel. Liikmesriikidevaheline teabevahetus peaks jätkuma solidaarsusplatvormi kaudu ja ajakohastades õigeaegselt ajutise kaitse registreerimise platvormi andmeid. Ukrainale keskenduv ELi rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava võrgustik ning Ukraina solidaarsusplatvorm võimaldavad jätkuvalt ühist olukorrateadlikkust ja koordineeritud reageerimist.
Järgmised sammud
Komisjoni ettepanekut pikendada ajutist kaitset ühe aasta võrra ja võtta vastu nõukogu soovitus asub nüüd arutama nõukogu.
Taust
Alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest on üle 4,3 miljoni Ukrainast põgenenud inimese leidnud kogu ELis turvalist peavarju ja toimetulekuvõimalusi. Liikmesriigid ja nende kodanikud on Ukraina ja sõja eest põgenevatele inimeste suhtes üles näidanud suurt solidaarsust, pakkudes neile kohe kaitset ja toetust, sealhulgas majutust, tervishoiuteenuseid, haridust ja tööd.
Ajutise kaitse direktiiv on taganud viivitamatu kaitse, vältides samal ajal lisakoormust juba niigi ülekoormatud riiklikele varjupaigasüsteemidele. Ajutine kaitse, mis kehtib praegu kuni 2026. aasta märtsini, on seega osutunud tõhusaks ja proportsionaalseks lahenduseks erandlikus olukorras. Kui olukord Ukrainas muutub ning võimaldab järkjärgulist tagasipöördumist ja püsivat taaslõimumist Ukrainasse, võib komisjon teha nõukogule ettepaneku peatada ajutine kaitse enne selle kavandatud lõppkuupäeva.
Lisateave