Euroopa Komisjon muudab normid autotööstuse jaoks paindlikumaks
Avaldatud: 17 detsember, 2025
Pilt: Pexels Euroopa Komisjon esitas keskkonnahoidliku autotööstuse paketi, millega kehtestatakse ambitsioonikas, kuid pragmaatiline poliitikaraamistik, et tagada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja strateegiline sõltumatus, pakkudes samal ajal autotootjatele suuremat paindlikkust. Samuti vastab see ELi ettevõtjate üleskutsetele lihtsustada õigusnorme ja vähendada bürokraatiat.
Autotootmine on aastakümneid olnud Euroopa tööstuse tugisammas, millega käivad kaasas miljonid töökohad ja tehnoloogiline innovatsioon. Tänase paketiga säilib selge suund heiteta sõidukitele, kuid ettevõtjatele antakse suurem paindlikkus heite vähendamiseks.
Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Innovatsioon, keskkonnahoidlik liikuvus ja konkurentsivõime – need olid peamised prioriteedid tänavuses tihedas dialoogis, mida pidasime autotööstuse, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sidusrühmadega. Tänases ettepanekus käsitleme neid kõiki koos. Ajal, mil tehnoloogia muudab kiiresti liikuvusmustreid ja geopoliitika kujundab ümber ülemaailmse konkurentsi, on Euroopa jätkuvalt ülemaailmse puhtale energiale ülemineku liidrite seas.”
Paindlikumad normid kestliku liikuvuse saavutamiseks
Autotööstuse pakkumise poolel esitatakse paketis ettepanek vaadata läbi sõiduautode ja kaubikute suhtes kehtivad süsinikuheite normid ning muuta raskeveokite suhtes kohaldatavaid eeskirju. Nõudluse poolel tehakse ettepanek vähendada ettevõtete sõidukiparkide süsinikuheidet koos siduvate riiklike eesmärkidega heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtuks.
Süsinikuheite normides võimaldatakse täiendavat paindlikkust, et toetada tööstust ja suurendada tehnoloogilist neutraalsust selliselt, et samal ajal oleks tootjatele tagatud prognoositavus ja säiliks selge turusignaal elektrifitseerimise suunas.
Alates 2035. aastast peavad autotootjad vähendama summutitoru heitkoguseid 90% võrra ning ülejäänud 10% heitkogustest tuleb kompenseerida ELis vähese süsinikuheitega toodetud terase või sünteetiliste kütuste ja biokütuste kasutamisega. See võimaldab jätta pärast 2035. aastat lisaks täiselektrisõidukitele ja vesinikkütusega sõidukitele kasutusse ka pistikhübriidsõidukid, sõiduulatuse pikendajad, kerghübriidsõidukid ja sisepõlemismootoriga sõidukid.
Enne 2035. aastat saavad autotootjad Euroopa Liidus väikeste taskukohaste elektriautode tootmiseks kasutada nn superkrediiti. Sellega soodustatakse rohkemate väikeste elektrisõidukite mudelite turuletoomist. Sõiduautode ja kaubikute 2030. aasta eesmärgi puhul nähakse ette täiendav paindlikkus, võimaldades aastatel 2030–2032 nn ülekandmise ja laenamise mudeli kasutamist. Veelgi suurem paindlikkus luuakse kaubikute turusegmendis, kus elektrisõidukite kasutuselevõtt on olnud struktuurselt keeruline. Selleks vähendatakse kaubikute süsinikuheite 2030. aasta sihttaset 50%-lt 40-le.
Komisjon teeb ettepaneku muuta ka raskeveokite süsinikuheite norme, et lihtsustada 2030. aasta eesmärkide täitmist.
Ettevõtete sõidukiparkide suhtes on liikmesriikide tasandil kehtestatud eesmärgid, et toetada heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu. Samuti muudetakse avaliku sektori rahalise toetuse saamise eeltingimuseks heiteta või vähese heitega ning Euroopa Liidus toodetud sõidukite kasutamine.
Tugevam akutööstus
Akutootmise suurendamiseks ette nähtud 1,8 miljardi euroga kiirendatakse ELis toodetud akude väärtusahela arendamist. Euroopa akuelementide tootjaid toetatakse 1,5 miljardi euroga intressivabade laenude kaudu. Lisaks toetatakse investeeringuid, luuakse Euroopa akude väärtusahel ning edendatakse innovatsiooni ja koordineerimist liikmesriikide vahel.
Vähem bürokraatiat
Koos komisjoni kõigi seni esitatud koond- ja lihtsustamisalgatustega aitab autotööstuse koondpakett halduskuludelt kokku säästa ligikaudu 14,3 miljardit eurot aastas. See vähendab kulusid, säilitades samal ajal kõrgeimad keskkonna- ja ohutusstandardid.
Koondpaketiga võetakse kasutusele ka uus sõidukikategooria, mis hõlmab kuni 4,2 meetri pikkuseid elektrisõidukeid. See võimaldab liikmesriikidel ja kohalikel omavalitsustel töötada välja sihipärased stiimulid, mis suurendaksid nõudlust ELis toodetud väikeste elektrisõidukite järele. Komisjon ajakohastab ja ühtlustab ka autode märgistamise eeskirju, et tarbijatel oleks ostude tegemisel täielik teave autode heitkoguste kohta.
Koondpakett suurendab ka ELi konkurentsivõimet, kuna võimaldab aastas säästa ligikaudu 706 miljonit eurot, vähendada bürokraatiat ning tagada suurema investeerimiskindluse.
Lisateave
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
