Euroopa Komisjon eraldab Ukrainale esimesed 3 miljardit eurot Venemaa külmutatud varadelt saadud tulust
Avaldatud: 10 jaanuar, 2025Euroopa Komisjon maksis täna Ukrainale välja erakorralise makromajandusliku finantsabi laenu esimesed 3 miljardit eurot, mis makstakse tagasi Venemaa külmutatud varadelt ELis saadud tulust.
2025. aastal antava laenu kogusumma on 18,1 miljardit eurot ning see on ELi panus G7 juhitud erakorralise tulu kiirendamise algatusse, mille eesmärk on anda Ukrainale ligikaudu 45 miljardit eurot rahalist toetust.
Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Ehkki Venemaa agressioonisõja algusest möödub peagi kolm aastat, saab Ukraina jätkuvalt loota oma sõprade ja partnerite abile. Täna anname Ukrainale üle 3 miljardit eurot, mis on ELi esimene osamakse G7 riikide ühisest laenust. Anname Ukrainale finantsabi, et riik saaks jätkata võitlust oma vabaduse eest ja sõda võita. Euroopa Liit on Ukrainat seni toetanud peaaegu 134 miljardi euroga, kuid tulemas on veelgi rohkem. Meie toetus on sama kindel kui Ukraina vapper vastupanu.”
Makromajanduslik finantsabi on äärmiselt oluline, et rahuldada Ukraina kiireloomulisi eelarvevajadusi, mis on Venemaa intensiivse ja pikaajalise agressioonisõja tingimustes märkimisväärselt suurenenud. 2025. aasta jooksul eraldatava 18,1 miljardi euro suuruse stabiilse, korrapärase ja prognoositava rahalise toetusega suudab Ukraina tagada makromajandusliku stabiilsuse ja taastada Venemaa hävitatud elutähtsa taristu, nagu energiarajatised, veesüsteemid, transpordivõrgud, maanteed ja sillad. Riigi rahanduse stabiliseerimise kaudu võimaldab see Ukrainal eraldada vahendeid ka muudele prioriteetsetele kuludele, sealhulgas kaitsetaristule.
Alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu on EL koos liikmesriikidega Venemaa tegevuse ühemõtteliselt hukka mõistnud ning pakkunud Ukrainale ja selle rahvale erakordselt suurt toetust. Koos tänase väljamaksega on EL, selle liikmesriigid ja Euroopa finantsasutused eraldanud kokku ligikaudu 134 miljardit eurot, et toetada Ukraina sõjalist kaitset ja majandust, aidata säilitada põhiteenuseid ning võimaldada kiiret ülesehitustööd, humanitaarabi ja sõja eest põgenevate inimeste abistamist.