Euroopa Komisjon eraldab 910 miljonit eurot Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks ja võimelünkade täitmiseks
Avaldatud: 30 aprill, 2025
Kaitseväe pilt. Euroopa Komisjon investeerib 2024. aasta Euroopa Kaitsefondi raames 910 miljonit eurot, et luua Euroopas tugev ja uuenduslik kaitsetööstus.
Investeeringute eesmärk on kõrvaldada Euroopa teaduse ja tööstuse innovatsiooni ja koostöö kaudu peamised võimelüngad, mis puudutavad näiteks vägede liikuvust ja droonikaitset. Viies väljavalitud projektis osalevad ka Eesti ettevõtted. Lisaks saab Euroopa Kaitsefondi projektidesse esimest korda kaasata ka Ukraina kaitsetööstust.
Kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius: „Projektidega toetatakse selliste kriitiliste võimete arendamist nagu õhu- ja raketikaitsesüsteemid ning mehitamata õhusõidukid, mis võimaldavad Euroopa relvajõududel reageerida tekkivatele ohtudele ja kaitsta meie kodanikke, kas tugevdades meie kollektiivkaitset või toetades meie partnereid, nagu Ukraina, nende jõupingutustes kaitsta end välise agressiooni eest.”
2024.aasta projektikonkursi tulemused
Euroopa Kaitsefond, mille eelarve aastateks 2021–2027 on 7,3 miljardit eurot, on ELi peamine vahend kaitsealase teadus- ja arenduskoostöö toetamiseks igas suuruses ettevõtete ja teadusasutuste vahel kogu ELis ja Norras. Lisaks toetab Euroopa Kaitsefond ELi kaitseökosüsteemi ümberkujundamist ja laiendamist ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) alusel.
Selle aasta investeeringutest toetatakse 45 miljoni euroga murrangulist tehnoloogiat, mille eesmärk on märkimisväärselt muuta või asendada olemasolevaid kaitseotstarbelisi tooteid, kontseptsioone ja võimeid, suurendades lihtsust, mugavust, juurdepääsetavust ja kulutõhusust. Selle valdkonna projektidest ühes (ORQESTRA) osaleb ka Eesti ettevõte. Peale selle on Eestil osalus passiiv- ja aktiivandurite projektis SCEPTER, õhuvõitluse projektis GARUDA, kübervaldkonna projektis CITADEL Range ning maapealse võitluse projektis AURIGA.
Äsja välja valitud projektide hulka kuuluvad ka Ukraina väikesed mehitamata õhusõidukite süsteemid, mis keskenduvad täiustatud ja tehisintellektil põhinevate õhusüsteemide arendamisele. Projekt ENGRTII ühendab rohkem kui 45 tööstusettevõtet ja teadusasutust, et töötada 2030. aastaks välja järgmise põlvkonna Euroopa tiivikõhusõidukid. Projektiga EUROSWEEP luuakse Euroopa ühine autonoomne miinitraalimissüsteem.
Euroopa Kaitsefond aitas esimest korda kaasa ka Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) eesmärkide saavutamisele. Kõigile taotlustele, mis vastasid projektikonkursside raames nõutavatele kvaliteedistandarditele, on antud märgis, mis aitab leida täiendavaid avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid. Projektide täielik loetelu avaldatakse lähinädalatel STEPi portaalis.
Ukraina ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdatud koostöö tugineb Kiievis asuva ELi kaitseinnovatsiooni büroo teavitustegevusele, mille eesmärk on edendada tihedamaid sidemeid ja integreerida Ukraina veelgi enam Euroopa kaitsetööstuse baasi. Euroopa Kaitsefondi investeeringud hoogustavad Euroopa kaitsetööstust kooskõlas Euroopa taasrelvastamise kavaga „ReArm Europe“ ning ühise valge raamatuga „Euroopa kaitsevalmidus 2030“.
Järgmised sammud
Pärast sobivate taotluste väljavalimist alustab komisjon nüüd konsortsiumidega toetuslepingute ettevalmistamist, et allkirjastada need enne aasta lõppu.
Taust
Euroopa Kaitsefond toetab kogu teadus- ja arendustegevuse tsüklit, keskendudes projektidele, mis võimaldavad toota tipptasemel koostalitlusvõimelist kaitsetehnoloogiat ja -varustust. Kaitsefond edendab ka innovatsiooni ning julgustab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) osalema piiriülestes projektides. Projektide valik põhineb projektikonkurssidel, mis kajastavad ELi võimeprioriteete, milles liikmesriigid on kokku leppinud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raamistikus ja võimearendusplaanis.
Kaitsefondi rakendatakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu, mis on 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku perioodil üles ehitatud 17 temaatilisele ja horisontaalsele meetmekategooriale. Kaitsefondi neljanda projektikonkursi vastu on ELi kaitsetööstus ja teadusorganisatsioonid ilmutanud enneolematut huvi. See on saanud rekordarvu ettepanekuid – 297, mis koondab 625 juriidilist isikut 26 ELi liikmesriigist ja Norrast. See näitab kasvavat huvi üleeuroopalise koostöö ja ühise strateegilise kaitsevõime arendamise vastu.
Lisateave
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
