Eurobaromeeter näitab rekordilist usaldust ELi vastu ning tugevat toetust eurole ja ühisele kaitse- ja julgeolekupoliitikale
Avaldatud: 29 mai, 2025
Värske Eurobaromeetri uuringu kohaselt on eurooplaste usaldus ELi vastu viimase 18 aasta kõrgeim ning toetus eurole kõigi aegade suurim.
Geopoliitilisest kontekstist lähtuvalt sooviksid eurooplased ka tugevamat ja jõulisemat Euroopa Liitu ning ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat. ELi kõige paremini esindavaks väärtuseks peavad eurooplased endiselt rahu.
Usaldus ELi vastu on viimase 18 aasta kõrgeim
Euroopa Liitu usaldab 52% eurooplastest (Eestis 51%), mis on kõrgeim tulemus alates 2007. aastast. Usalduse tase on kõrgeim 15–24aastaste noorte seas. Võrdluseks usaldab oma riigi valitsust 36% (Eestis 37%) ning oma riigi parlamenti 37% (Eestis 33%) eurooplastest.
Kolm neljandikku vastanutest (75%, Eestis 79%) tunneb ennast ELi kodanikuna – see on üle kahe aastakümne rekordtase. ELi tuleviku suhtes on optimistlikud rohkem kui kuus ELi kodanikku kümnest (62%, Eestis 63%).
Toetus eurole on suur
Eurobaromeeter näitab kõigi aegade suurimat toetust ühisrahale nii ELis tervikuna (74%) kui ka euroalal (83%). Eestis on toetus eurole eriti kõrge – tervelt 90%. Euroopa majanduse olukorda peab heaks 44% (Eestis 43%) ja halvaks 48% (Eestis 45%) eurooplastest. Enamik kodanikke (43%, Eestis 38%) usub, et Euroopa majanduse olukord püsib järgmise 12 kuu jooksul stabiilsena.
Eurooplased soovivad tugevamat ja enesekindlamat ELi
Ligi üheksa eurooplast kümnest (88%, Eestis samuti 88%) on nõus, et maailma riikide ja piirkondade vahel peaks olema rohkem reeglitel põhinevat koostööd. Enam kui neli viiendikku ELi kodanikest (86%, Eestis 85%) nõustub, et tollitariifide tõstmine on maailmamajandusele kahjulik. Kui aga teised riigid tõstavad tollimakse EList pärit impordile, leiab 80% vastanutest (Eestis 77%), et EL peaks oma huvide kaitsmiseks kehtestama vastutollid.
Rohkem kui kaheksa liikmesriiki kümnest (81%, Eestis samuti 81%) toetab liikmesriikide ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat, mis on kõrgeim tulemus alates 2004. aastast. Samal ajal on 78% (Eestis 70%) mures ELi kaitse ja julgeoleku pärast järgmise viie aasta perspektiivis.
Keskpikas perspektiivis peaks EL eurooplaste meelest meetmeid võtma julgeoleku ja kaitse valdkonnas (39%), millele järgnevad majandus (29%), ränne (24%) ning kliima ja keskkond (24%). Samal ajal arvab 44% Euroopa kodanikest, et lühikeses perspektiivis on suurim positiivne mõju nende elule rahu ja stabiilsuse tagamisel, millele järgneb toidu-, tervishoiu- ja tööstustarnete kindlustamine (27%) ning töövõimaluste loomine (26%). Eestis arvab üle poole vastanutest (52%), suurim positiivne mõju nende elule rahu ja stabiilsuse tagamisel, sellele järgneb Euroopa kaitsevõime tugevdamine (31%) ja töövõimaluste loomine (30%).
Kodanike arvates on rahu endiselt väärtus, mis esindab ELi kõige paremini (41%, Eestis 36%), sellele järgnevad demokraatia (33%) ning õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste austamine (28%).
Jätkuv ja stabiilne heakskiit ELi tegevusele Ukraina toetamisel
80% (Eestis 84%) vastanutest on nõus Venemaa agressioonisõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmisega ELi ning üle kolme neljandiku (76%, Eestis samuti 76%) toetab Ukrainale rahalise ja humanitaarabi andmist. 72% ELi kodanikest (Eestis 73%) pooldab majandussanktsioone Venemaa valitsusele, ettevõtetele ja üksikisikutele ning kuus inimest kümnest (60%, Eestis 63%) on nõus Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmisega. 59% (Eestis 69%) toetab Ukrainale sõjavarustuse ostmist ja tarnimist ELi rahastuse abil.
Venemaa sissetungi Ukrainasse peetakse jätkuvalt kõige olulisemaks ELi tasandi küsimuseks (27%, Eestis 30%). Sellele järgnevad rahvusvaheline olukord (24%, Eestis 30%) ning julgeoleku- ja kaitseküsimused (20%, Eestis 29%). 77% ELis vastanutest leiab, et Venemaa sissetung Ukrainasse ohustab ELi julgeolekut.
Taust
Eurobaromeetri standarduuring 103 (kevad 2025) viidi läbi 26. märtsist kuni 22. aprillini 2025 kõigis 27 liikmesriigis. Kokku küsitleti näost näkku 26 368 ELi kodanikku (Eestis 1002 inimest). Intervjuud viidi läbi ka üheksas kandidaatriigis ja potentsiaalses kandidaatriigis (kõik peale Ukraina) ning Ühendkuningriigis.
Lisateave
Eurobaromeetri standarduuring 103
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
