Ettevõtted said eelmisel aastal riigilt abi 438 miljonit eurot
Avaldatud: 12 detsember, 2024
Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahaga toetati 2023. aastal ettevõtteid kokku 438 miljoni euroga, millest 89 protsenti maksti välja toetustena, selgus valitsusele esitletud Rahandusministeeriumi ülevaatest.
Abi jaguneb kolmeks – riigiabiks, nn kriisiabiks ja vähese tähtsusega abiks. Kogu summast moodustab riigiabi 348 miljonit, kriisiabi 18 miljonit ja vähese tähtsusega abi 72 miljonit eurot.
Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul on riigi ja Euroopa Liidu abi teatud juhtudel põhjendatud. „Riigi sekkumine turgu on õigustatud eesmärkide puhul, mida vabaturg ei täida. Keskkonnakaitse, energia tootmise jätkusuutlikumaks muutmine, regionaalne areng või näiteks kultuuri edendamine nõuavad riigi tuge,” märkis minister.
Kõige enam suunati abi keskkonnakaitsesse (124 miljonit), millest enamiku moodustasid toetused energia tootmiseks taastuvenergia allikatest. Samuti toetati möödunud aastal märkimisväärselt kultuuri edendamist ja kultuuripärandi säilitamist (103 miljonit), mis hõlmas nii erinevate sündmuste ja filmikunsti kui ka piirkondade arengutegevuste toetamist.
Suurimateks abi andjateks 2023. aastal olid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (19,8% abi kogumahust), Elering AS (19,7%), Kultuuriministeerium (18,9%) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (17,4%). Riigiabi osakaal sisemajanduse koguproduktis vähenes 0,11 protsendipunkti võrra, mis on tingitud kriisiabi mahu vähenemisest.
2023. aasta ülevaatega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.
Riigiabi on igasugune valikuline eelis, mida antakse riigi, linna või valla vahenditest ettevõtjale ja mis kasvõi potentsiaalselt võib moonutada konkurentsi ning kaubandust Euroopa Liidus. Abiks võib olla näiteks toetus, sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus jne. Ettevõtjaks loetakse majandustegevusega tegelev isik sõltumata juriidilisest vormist.
Riigiabi andmiseks esitab avalik-õiguslik või riigi rahastatav asutus Euroopa Komisjonile riigiabi teatise ning saab abi anda pärast komisjoni lubavat otsust.
Riigiabi moodustab Euroopa Liidu konkurentsipoliitika ühe osa, selle eeskirjad on olulised, et vältida konkurentsimoonutusi, mis tulenevad liikmesriikide sekkumisest teatud ettevõtete toetamiseks. Sellega tagatakse, et konkurents ettevõtjate vahel oleks õiglane ja et nii suured kui väiksemad riigid oleksid võrdsel positsioonil ning ettevõtjad saaks toetada võrdsetel alustel.
Nii tuleb potentsiaalsel abi andjal toetusmeetme kavandamisel analüüsida, kas meede võib sisaldada riigiabi, millisel eesmärgil või millist tüüpi riigiabiga on tegemist ja kas abimeetme tingimused on kooskõlas riigiabi andmise reeglitega.
Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mida ei loeta riigiabiks, kuna oma väikese suuruse tõttu ei moonuta see konkurentsi ja kaubandust ning selle andmisest ei pea Euroopa Komisjoni teavitama.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
