Energiaturu ülevaade: Kõrged elektrihinnad peegeldavad konkurentsivõimelise elektritootmise puudust
Avaldatud: 4 veebruar, 2026
Allikas: Enefit Jaanuaris kujunesid elektrihinnad Eestis külma ilma, lume, kõrge tarbimise ja laiemate regionaalsete mõjude koosmõjul. Kuu keskmine elektrihind tõusis detsembriga võrreldes 110% ning ulatus 15,4 sendini kilovatt-tunni kohta.
Võrreldes eelmise aasta jaanuariga, mil Eesti keskmine elektrihind oli 9,2 senti kilovatt-tunni kohta, tähendab see 68% aastast kasvu. See on ühtlasi seni kõige kõrgema elektrihinnaga jaanuar Eestis. Seni kõige kallima elektrihinnaga jaanuarikuu oli energiakriisi alguses 2022. aastal, kui keskmine hind jõudis 14,4 sendini kilovatt-tunni kohta.
Aastate külmim jaanuar kasvatas tarbimist ja hindu
Keskkonnaagentuuri andmetel oli 2026. aasta jaanuar viimase 25 aasta üks külmemaid. Eesti keskmine õhutemperatuur oli –7,8 kraadi (norm –3,1 kraadi), jäädes alla vaid 2010. aastale, mil keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti –11,4 kraadi.
Külmast tulenevalt tõusis Eesti elektrinõudlus jaanuaris ligi 20% võrreldes detsembriga. See tõus on märkimisväärne hinnamõjutaja, sest suurenenud tarbimise katmiseks on vaja ka rohkem tootmist. Konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmisest on aga Baltikumis puudus.
Vaatamata näiliselt kesistele tuuleoludele kattis tuuleenergia jaanuaris umbes viiendiku kogu Baltikumi tarbimisest. Kui soodne tuuleenergia ei suuda katta kohalikku nõudlust ning päikeseenergia panus on jaanuaris veel pea olematu, jäävad süsteemi katma ebaefektiivsed ja kallid fossiilkütustel põhinevad jaamad.
Külmakraadid kasvatasid tarbimist ka naaberriikides, mistõttu oli ka importelekter kallis. Kuna import Soomest on reeglina Eesti hinnataseme langetamisel kriitilise tähtsusega, on Soome tootmis- ja tarbimisnäitajad Eesti elektrihinna vaates väga olulised. Võrreldes eelmise aastaga ei suutnud Soome mahukas tuuleenergia tootmine madalate tuuleolude ja suure tarbimise tõttu katta sealset tarbimist. Selle tulemusel pidi Soome importima rohkem elektrit teistelt Põhjamaade riikidelt, mis omakorda tõstis piirkondlikku hinnataset märkimisväärselt.
Lisaks valmistas eriti just Soome tuuleparkides probleeme ka tuulikute jäätumine. Seetõttu tekkis olukordi, kus isegi sobivate tuuleolude korral ei saanud tuulikud elektrit toota ja kauaoodatud hinnalangus jäi tulemata.
Eesti hindadele avaldas mõju ka Läti hüdroenergia toodangu järsk langus võrreldes varasemate aastatega. Kui 2025. aasta jaanuaris kattis Läti hüdroenergia umbes 16,5% kogu Balti elektrinõudlusest, siis tänavu vaid umbes 7,1%.
Lõpuks olid ka Eestis tõhusamad põlevkiviüksused hoolduses, sundides regiooni suuremal määral tuginema kallimatele ja vanematele gaasi- ja põlevkivijaamadele, mis tähendas üldiselt ka kõrgemaid hindu. Selle tulemusena sulgus ligi 40% kuu tundidest Eestis hinnaga, mis ületas 15 senti kilovatt-tunni kohta.
Kuidas end tarbijana kõrgete hindade eest kaitsta?
Kõrged elektrihinnad on kõigi elektritarbijate jaoks ebameeldivad. Paratamatult sõltuvad hinnad aga märkimisväärselt ilmastikuoludest – olgu see siis läbi külmast tingitud kasvava tarbimise või ilmastikust sõltuva tootmise tõttu. Muutlikkus jätkub ka tulevikus, kuivõrd elektriturud tuginevad üha enam tuulele ja päikesele, mis tagavad soodsama elektrihinna. Taastuvenergia madalseisu kompenseerivad aga juhitavad jaamad, mis toovad turule kallima hinna. See toob olukorrad, kus talvel on madalama tarbimisega öised hinnad üsna mõistlikud (näiteks 8–12 senti kilovatt-tunni kohta), kuid kõrge tarbimise tingimustes kerkivad hinnad ligi või üle 20 sendi kilovatt-tunni kohta. Tarbijatel on sellise hinnariski maandamiseks kaks võimalust.
Esiteks on tarbijatel võimalik oma elektrihind fikseerida. See loob prognoositavuse ja vähendab stressi äärmuslike tipphindade pärast külmal ajal. Näiteks oli jaanuaris keskmine elektrihind vahemikus 9:00–18:00 ligikaudu 20 senti kilovatt-tunni kohta. Kui klient oleks otsustanud möödunud aastal oma hinna fikseerida (näiteks möödunud aastal Enefitis 12-kuuline hind 9,88 s/kWh + KM), olnuks kulud ligikaudu kaks korda madalamad.
Teine võimalus on aktiivselt jälgida börsihindu ja suunata suurem tarbimine odavama hinnaga tundidele. Suurema koormusega tegevuste (näiteks pesu pesemine või elektriauto laadimine) ajastamine tundidele, mil hind on päeva keskmisest ligi kaks korda odavam, võib kuuarvet märkimisväärselt mõjutada. Nutikat tarbimist soodustavad ka erinevad targad lahendused ja seadmed. Siiski tasub meeles pidada, et kui kogu kuu püsib ühtlaselt kallis, siis tuleb ka tarbimist juhtides arve paratamatult kõrgem.
Mida oodata järgmiselt kuult?
Nagu varem mainitud, kujundavad elektrituru dünaamikat eeskätt ilmastikuolud ja piirkonna tootmise portfell. Tuuletootmine Balti riikides ja Skandinaavias jääb koos õhutemperatuuridega oluliseks hinnamõjutajaks. Täiendavalt mõjub Baltikumi hindadele ka Läti hüdroenergia tootmine, veebruaris hakkab päikeseliste ilmade korral tasapisi positiivset mõju avaldama ka päikeseenergia.
Praegused prognoosid viitavad külma ilma jätkumisele Baltikumis, mistõttu võib nõudlus püsida jätkuvalt kõrge. See tähendab, et soodsatest energiaallikatest jääb sageli puudu ning fossiilkütustel põhinev tootmine määrab kõrgema hinna. Juhul, kui tuuleenergia toodang kasvab ja/või temperatuurid leevenevad, näeme kohe ka madalamaid börsihindu. Külmakraadide jätkumine ning suured tarbimismahud viitavad siiski, et kuu keskmine elektrihind püsib pigem kõrgel.
Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse analüütik
Turuülevaate on koostanud Enefit parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Enefiti lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Enefit ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
