Ema kurdab väsimuse üle? Probleem võib peituda just seal!
Avaldatud: 9 mai, 2025
Tervist kipume tihti võtma iseenesestmõistetavana, just nagu emasid. Liiga tihti meenuvad nad päriselt vaid kord aastas kui on aeg tervisekontrolli minna või emadepäeva tähistada. SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp aitab avada mõned levinumad terviseprobleemid, mis puudutavad tihti naisi ja emasid ning võivad olla pärilikud.
Kilpnääre
Kilpnäärme probleemid avastatakse sageli liiga hilja, sest nende sümptomid on mittespetsiifilised ning aeglase arenguga. Õigeaegse sekkumisega on aga enamike inimeste puhul võimalik tagada normaalne elukvaliteet. „Ameerika Kilpnäärme Assotsiatsioon[1] hinnangul võib iga kaheksas naine elu jooksul kokku puutuda kilpnäärme probleemidega. Tihti ei saa kannatajad ise aga aru, et kaebused võiks üldse kilpnäärmega seotud olla,” sõnas dr Anneli Raave-Sepp.
Kilpnääre on väike, liblikakujuline nääre, mis asub kaela esiosas hingetoru ees. See toodab hormoone, mis reguleerivad ainevahetust ja keha energia kasutamist. „Need toodetud hormoonid ehk türoksiin (T4) ja trijoodtüroniin (T3), mõjutavad paljusid keha funktsioone, sealhulgas kehatemperatuuri, südame löögisagedust, seedimist ja vaimset heaolu. Kilpnäärme talitlus on seotud ka kasvu, arenguga ja viljakusega,” selgitas arst. Kui kilpnääre ei tööta korralikult, võib see põhjustada mitmesuguseid tervisemuresid, nagu väsimus, kaalumuutused, meeleoluhäired ja menstruaaltsükli häired.
Kilpnäärmehaigused jagunevad peamiselt kaheks grupiks
Kilpnäärme alatalitlus, hüpotüreoos, on seisund, kus kilpnääre toodab liiga vähe hormoone, mis aeglustab keha ainevahetust. Selle tagajärjel võib inimene tunda väsimust, külmatundlikkust, kogeda kaalutõusu, kuiva nahka, aeglast pulssi ning menstruaaltsükli häireid. Kõige levinum põhjus on Hashimoto türeoidiit, autoimmuunne kilpnäärmepõletik. Diagnoosimiseks kasutatakse vereanalüüse (TSH ja vaba T4) ning ravi põhineb tavaliselt kilpnäärmehormooni asendamisel.
Kilpnäärme ületalitlus, hüpertüreoos, tähendab, et kilpnääre toodab liiga palju hormoone, kiirendades ainevahetust. Selle tulemusel võivad ilmneda kaalulangus, südamepekslemine, ärevus, higistamine, unehäired ja lihasnõrkus. Üheks peamiseks põhjuseks on autoimmuunne Gravesi tõbi. Diagnoosimiseks kasutatakse samamoodi vereanalüüse (TSH, vaba T4, vaba T3) ning ravi võib hõlmata ravimeid, radiojoodravi või kirurgiat.
„Kindlasti ei ole esimene mõte kaalutõusu või väsimuse puhul, et probleem võiks tingitud olla just kilpnäärmest,” nentis dr Raave-Sepp. Arsti sõnul on kilpnäärme probleemid tihti pärilikud, seega tasub kindlasti emalt uurida kas peres on esinenud kilpnäärmehaiguseid.
„Kui selgub, et peres on varasemalt esinenud kilpnäärmehaiguseid, tasuks perearstiga rääkida ennetavatest testidest ning ise jälgida varaseid sümpomeid. Kuigi kilpnäärmehaiguseid ei saa täielikult ennetada, eriti kui on tegemist geneetilise või autoimmuunse haigusega, saab tervislike elustiilivalikutega oluliselt riske vähendada,” lausus SYNLABi arst, kes tõi välja soovitused kilpnäärme tervise hoidmiseks.
- Tasakaalustatud toitumine: piisav joodi tarbimine, mida leidub mereandides ja jodeeritud soolas. Samuti on seleen, tsink ja raud olulised kilpnäärmehormoonide sünteesis, neid saab näiteks Brasiilia pähklitest, täisterast, lihast ja kaunviljadest.
- B12- ja D-vitamiini taseme jälgimine, eriti autoimmuunse riski korral.
- Ülemäärase soola, soja ja gluteeni ning madala kaloraažiga dieetide vältimine
- Stressi vähendamine: krooniline stress mõjutab kilpnäärme tööd.
- Piisav uni: unehäired võivad soodustada põletikulisi protsesse kehas ja häirida hormonaalset tasakaalu.
- Regulaarne liikumine: mõõdukas füüsiline aktiivsus toetab ainevahetust ja hormonaalset tasakaalu. Liigne treening ilma piisava taastumiseta võib kilpnääret aga koormata.
- Toksiliste ainete vältimine: plastide, pestitsiidide ja raskemetallide kokkupuude võib mõjutada kilpnäärme tööd. Eelista tasuks puhast kosmeetikat ja kodukeemiat, kasutada klaasist või roostevabast terasest toidunõusid.
Kolesterool
Ka kõrgenenud kolesteroolitasemel võib olla pärilik mõju. „Kõrge kolesteroolitase koos kõrgenenud vererõhu, ebatervisliku toitumise, rasvumise, vähese liikumise, suitsetamise ja diabeediga on olulised südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid. Ühtlasi on südame- ja veresoonkonna haigused eestlaste peamine surmapõhjus.” lausus dr Raave-Sepp.
Kõrge kolesteroolitase võib nii emasid kui naisi mõjutada eelkõige seetõttu, et menopausi ajal langeb organismis östrogeeni tase, mis mõjutab ka kolesteroolitaset. Selle tulemusel võib tõusta LDL- ehk „halva” kolesterooli tase ja väheneda HDL- ehk „hea” kolesterooli tase.
„Varases staadiumis ei pruugi südame-veresoonkonnahaigustega kaasneda tugevaid sümptomeid. Siiski võivad sellele viidata väsimus, füüsilise jõudluse vähenemine, hingeldus, pearinglus või rütmihäired, näiteks südamepekslemine ja lisalöögid ehk ekstrasüstolid,” selgitas SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.
„Elustiil, elustiil, elustiil!” ütles dr Raave-Sepp, kui küsida kuidas hoida kolesteroolitaset normis. „Kuna paljude inimeste tööpäev on istuv, siis ei tohi unustada regulaarset liikumist ja füüsilist koormust. Seda tuleb tasakaalustada piisava puhkeaja ning stressimaandega.” Lisaks nentis arst, et olulisel kohal on toitumine: „Oluline on piisav oluliste mineraalainete ja vitamiinide ning oomega-3-rasvhapete tarbimine. Loobuda tasuks suitsetamisest, sest see mõjutab kolesteroolitaseme tõusu ja suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski.
Ferritiin
Rauapuudus võib naistel ja emadel tekkida mitmetel põhjusel ning pärilikkus võib samuti selles sagedases terviseprobleemis rolli mängida: geneetilised tegurid võivad mõjutada nii raua imendumist soolestikus kui ka organismi üldist rauavajadust. „Ferritiin näitab organismi rauavarude taset. Rauapuudus on just noorematel ja fertiilses eas naistel füsioloogilistel põhjustel sagedane probleem. Ebapiisav raua sisaldus võib näiteks põhjustada liigset väsimust, juuste väljalangemist, nahaprobleeme ning haigustele vastupanuvõime ja hilisema taastumise halvenemist,” selgitas arst.
Ferritiini probleemide sümptomid sõltuvad sellest, kas tegemist on madala või kõrge ferritiinitasemega. “Madal ferritiin ehk rauapuudusega kaasneb näiteks pidev väsimus, mäluraskused, peavalu, juuste ning küünte haprus, kahvatu nahk. Kõrge ferritiini ehk raua liigsuse korral ei pruugi nii selgeid sümptomeid ilmneda, kuid sellele võib viidata samuti väsimus, kõhuvalu ning pronksja värvusega nahk,” sõnas dr Raave-Sepp.
Ferritiini tasakaalus hoidmisel tuleb meeles pidada:
- Toitumine: tasakaalustatud toit, mis sisaldab piisavalt rauda, B12-vitamiini ja foolhapet. Rauarikkad toidud on näiteks punane liha, kaunviljad, rohelised lehtköögiviljad, täisteratooted.
- Täiendavad vitamiinid ja mineraalid: vastavalt arsti soovitusele võivad raua-, B12- või folaadi preparaadid olla vajalikud.
- Regulaarne tervisekontroll: vereanalüüsid aitavad varakult avastada aneemiat ja teisi tervisemuresid.
[1] https://womenshealth.gov/a-z-topics/thyroid-disease#references
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
