Elron tuletab kooliaasta alguses meelde raudteeohutuse reegleid
Avaldatud: 1 september, 2022Käesoleval aastal on nappide pääsemiste arv raudteel olnud taas tõusuteel. Elroni ohutusjuht Natali Aosaar kutsub üles, et lapsevanemad kodudes ja õpetajad koolides räägiksid uue kooliaasta algul kindlasti lastele võimalikest raudtee ohtudest ja sellest, kuidas neid vältida.
2022. aastal on raudteel toimunud juba mitu õnnetusjuhtumit. Potentsiaalseid õnnetusi on tänase seisuga registreeritud 58 ja nendest veerand on seotud lastega. Elroni ohutusjuhi Natali Aosaare sõnul on ohtlikke olukordi sel aastal oluliselt rohkem kui eelmisel: selle aasta esimese 7 kuuga on ohuolukordi olnud sama palju kui 2021. aastal kokku.
„Õnnetused raudteel ja raudtee läheduses on reeglina tingitud tähelepanematusest. Nii autojuhid kui jalakäijad peavad jälgima ümbritsevat liiklust. Kui sõiduteed ületades on kombeks vaadata vasakule-paremale, siis raudtee ületuskohtades see liiklusreegel justkui ununeb,” nentis ohutusjuht. Tema sõnul näitavad rongide pardakaamerate salvestused, et napikate puhul on liikluses osalejatel, sh jalakäijatel tähelepanu nutiseadmel, kõrvaklappidest kuulatakse muusikat või räägitakse telefoniga. Samuti kantakse peas kapuutsi ega vaadata vasakule-paremale ehk tähelepanu on suunatud mujale kui ümbruses toimuvale.
Aosaar lisas, et rongid lasevad alati vilet nii jaamast väljudes kui ka enne raudtee ületuskohale lähenemist, samuti enne suuremaid kurve, kus nähtavus võib olla piiratud, et anda täiendavalt enda lähenemisest märku. „Just raudteed ületades on seetõttu eriti oluline olla tähelepanelik, võtta peast kõrvaklapid või nähtavust piirav kapuuts ning tõsta pilk telefonist, et jälgida liiklust enda ümber,” tuletas Aosaar ohutut liiklemist meelde.
Elroni ohutusjuhi soovitus lapsevanematele, kelle lapsed liiguvad kooli või huviringidesse rongiga, on käia teekond koos lapsega eelnevalt läbi ning tuletada meelde põhilised liiklusreeglid. „Eriti kurvaks teeb asjaolu, et jätkuvalt ületavad nii lapsed kui ka täiskasvanud raudteed selleks mitte-ettenähtud kohtades ning lapsed mängivad raudtee vahetus läheduses tajumata, et mänguhoos nende tähelepanu tegelikult hajub,” rääkis ohutusjuht.
Lisaks tõi ta välja, et muret põhjustavad ka jalgratta või tõukerattaga liiklejad, kes ületavad liiklemisel raudteed. „Kõikidele liiklejatele tuleb meenutada, et nii jalg- kui tõukeratta pealt tuleb raudtee ületuskohtades maha tulla, samuti ei tohi eirata punast või ka vilkuvat foorituld. Selliste liiklusreeglite rikkumiste puhul on olnud olukordi, kus traagilisest õnnetusest jääb sageli puudu vaid mõni sekund,” lausus Aosaar.
Ta selgitas, et raudteed ületades on oluline arvestada, et rongi pidurdusteekond on väga pikk. „Olenevalt ilmaoludest ja rongi pikkusest on rongi pidurdusmaa täieliku seismajäämiseni ligi 10 korda pikem kui autol ehk näiteks 50 km/h kiiruse juures on rongi pidurdusmaa 150 kuni 200 meetrit, suurema kiiruse puhul veelgi pikem ehk kuni kilomeeter – seetõttu ei ole jalakäijal ega autol valikut – raudteed ületades peab olema eriti tähelepanelik ja andma alati rongile teed!“ tuletas ohutusjuht meelde. Ta pani kõikidele südamele, et enne raudteed tuleb võtta hoog maha, veenduda ohutus ületuses, sest ainult nii hoiame nii enda kui teiste elusid.
LASE RONG LÄBI – HOIAME ELU!