Elering: Balticconnectori gaasitoru ehitus ei kahjustanud oluliselt merekeskkonda
Avaldatud: 3 juuni, 2025
Foto: Elering Kevadel valmis keskkonnaseire aruanne, mis koondab viimase viie aasta (2019–2024) andmed Balticconnectori gaasitoru ehitamise mõjude kohta merekeskkonnale ja lindudele. Viie aasta jooksul ei leitud olulisi keskkonnakahjustusi, muutused olid valdavalt tavapärased ja sarnased Soome lahe teiste piirkondadega.
Eleringi gaasitorustike hoolduse üksuse juht Tiit Toomits märkis, et seire jooksul ei tuvastatud olulist operatiivset sekkumist nõudvaid keskkonnamõjusid. „Uuringud tõi välja, et kõik jälgitud muutused jäid loodusliku varieeruvuse piiridesse,” sõnas Toomits.
Elering merevõrgu arendusjuhi Priit Heinla sõnul aitab läbi viidud seire paremini mõista ka merepõhja paigaldatavate elektrikaablite võimalikku mõju. „Enne iga uue merekaabli ehitust tuleb küll koostada eraldi keskkonnamõju hindamise programm, kuid see annab meile info vaid eeldatava mõju kohta,” ütles Heinla. „On oluline, et me mõõdame suurte taristuprojektide mõju ka tagantjärele.”
Seiretööd viisid läbi Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Ülikooli Mereinstituut. Uuringud olid vajalikud, et hinnata torustiku ehitustööde võimalikku mõju merekeskkonnale ja linnustikule, et oleks vajadusel võimalik õigeaegset sekkuda ja võtta kasutusele leevendusmeetmed.
Mereinstituudi merebioloogia professori Georg Martini sõnul ei näidanud veeseire ehituse ajal olulisi muutusi füüsikalistes või keemilistes parameetrites. „Mõne näitaja kohta koguti nii ulatuslikke andmeid esmakordselt, mis on oluline täiendus Eesti merekeskkonna andmebaasile,” tõi Martin seire positiivse lisamõju välja.
Planktonikooslused ja põhjaloomastik ei kannatanud ehitustööde käigus. Põhjaloomastiku arvukus ja liigiline mitmekesisus hoopis kasvasid ehitusjärgsel perioodil. „Ehituse ajal tekkinud heljumi kergem orgaanilise päritoluga fraktsioon on toiduks põhjafaunale. See võib parandada paljude põhjaloomade toitumist, millega kaasneb nende arvukuse ja biomassi tõus,” selgitas Georg Martin.
Ka põhjataimestiku seisund jäi stabiilseks ega viidanud olulistele muutustele võrreldes ehituseelse seisundiga.
Kalastikus olulisi erinevusi Balticconnectori piirkonna ja võrdlusala vahel ei leitud, kõik muutused on seletatavad looduslike hooajaliste kõikumistega.
Balticconnectori gaasitoru ala on oluline veelindude peatumispaik, mis kuulub rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) ja Natura võrgustiku linnuala „Pakri” koosseisu. Veelindude puhul leiti, et ehitustegevus mõjus lühikest aega negatiivselt rändel peatunud lindudele, eelkõige põhjatoidulistele liikidele. Samas ehitusejärgselt lindude arvukus osaliselt taastus, kuigi ei jõudnud täielikult ehituseelsele tasemele.
Ornitoloog Andrus Kuus märkis, et põhjatoiduliste lindude arv jäi väiksemaks kui enne ehitust. „Sellel võivad olla erinevad põhjused, nagu looduslikud kõikumised, mis ei ole tingitud gaasitrassi mõjust, ja teiseks LNG kai rajamine 2022. aastal,” ütles Kuus. „Järjestikuste suure häiringuga tegevuste mõjud võivad kumuleeruda, mis võib lõppkokkuvõttes ületada lindude taluvuspiiri.”
Aruanne kinnitab, et kokkuvõttes toimus Balticconnectori ehitamine keskkonnasäästlikult. Kuigi ehituse ajal esines lühiajalisi häireid, ei ole toru kasutamisel tekkinud pikaajalisi keskkonnakahjustusi.
Keskkonnaseire läbiviimise korraldasid konsultatsiooniettevõtted Skepast ja Puhkim OÜ ning Maves OÜ.
Planeeritava Eesti-Soome vahelise elektriühenduse Estlink3 keskkonnamõju uuringu aruanne valmib 2027. aastal.
Balticconnectori seire aruannet saab lugeda Eleringi kodulehelt (Balticconnector | Elering).
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
