EL võttis vastu kriisivalmiduse strateegia
Avaldatud: 26 märts, 2025
Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja Kaja Kallas esitlesid täna ELi kriisivalmiduse strateegiat, mis toetab liikmesriike ja suurendab Euroopa suutlikkust ennetada ohte ja neile reageerida.
Strateegia koosneb 30 meetmest ja põhjalikust tegevuskavast, mis aitab toime tulla üha keerukamate kriiside ja probleemidega, alates kasvavatest geopoliitilistest pingetest ja konfliktidest, hübriid- ja küberohtudest, välisriigist lähtuvast infoga manipuleerimisest ja sekkumisest kuni kliimamuutuste ja sagenevate loodusõnnetusteni.
President Ursula von der Leyen: „Euroopa peab maailmas aset leidvateks muutusteks valmis olema. Meie kodanikud, liikmesriigid ja ettevõtjad vajavad sobivaid vahendeid, et ennetada kriise ja olla katastroofi korral valmis kiiresti reageerima. Üleujutuspiirkondades elavad pered peavad teadma, mida teha, kui vesi tõusma hakkab. Kiirhoiatussüsteemid aitavad metsa- ja maastikupõlengute korral võita väärtuslikku aega. Euroopa on valmis toetama liikmesriike ja usaldusväärseid naaberriike, et päästa elusid ja tagada toimetulek.”
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas: „Seisame Euroopas silmitsi üha suurema hulga väliste julgeolekuprobleemide ja kasvava arvu hübriidrünnakutega. On selge, et Euroopa peab olema tugevam igal rindel ja igal ühiskonnatasandil. Alati on parem kriisi ennetada, kui tegeleda selle tagajärgedega. Strateegia eesmärk on luua tervikpilt meie ees seisvatest ohtudest, valmistada inimesi paremini ette, suurendades muu hulgas nende riskiteadlikkust, tõhustada tsiviil-sõjalist koostööd ja teha rohkem koostööd välispartneritega, sealhulgas NATOga. Valmisolek on kogu avaliku sektori ja kogu ühiskonna väljakutse ning tänase strateegiaga toetame kollektiivset reageerimist.”
Strateegia peamised eesmärgid ja meetmed on järgmised.
Euroopa oluliste ühiskondlike ülesannete kaitse
- Töötada välja kriisivalmiduse miinimumnõuded haiglate, koolide, transpordi, telekommunikatsiooni jm sarnaste teenuste jaoks;
- suurendada kiiresti elutähtsate seadmete ja materjalide varusid;
- tõhustada kliimamuutustega kohanemist ja elutähtsate loodusvarade, nt vee kättesaadavust.
Elanikkonna kriisivalmiduse parandamine
- Kutsuda inimesi üles oma kriisivalmisolekut parandama, näiteks varuma hädaolukorras hädavajalikku vähemalt 72 tunniks;
- lisada koolide õppekavadesse kriisivalmiduse tunnid ja hakata korraldama ELi kriisivalmiduse päeva.
Parem kriisikoordinatsioon
- Luua ELi kriisikeskus, et parandada olemasolevate kriisistruktuuride vahelist koostööd.
Tsiviil-sõjaline koostöö
- Viia läbi korrapäraseid kogu ELi hõlmavaid valmisolekuõppusi, mis ühendaksid relvajõude, kodanikukaitset, politseid, julgeolekut, tervishoiutöötajaid ja tuletõrjujaid;
- hõlbustada investeeringuid kahese kasutusega toodetesse.
Prognoosimis- ja ennetusvõime parandamine
- Töötada ELi tasandil välja põhjalik riski- ja ohuhinnang loodusõnnetuste, hübriidohtude ja muude sarnaste kriiside ennetamiseks.
Avaliku ja erasektori koostöö
- Luua avaliku ja erasektori kriisikoostöö rakkerühm;
- koostada koostöös ettevõtjatega hädaolukorra protokollid, et tagada oluliste materjalide, kaupade ja teenuste kiire kättesaadavus ning tagada kriitilise tähtsusega tootmisliinide toimimine.
Koostöö välispartneritega
- Teha koostööd NATO ja teiste strateegiliste partneritega sõjaväelise liikuvuse, kliima ja julgeoleku, kujunemisjärgus tehnoloogiate, küber-, kosmose- ja kaitsetööstuse valdkonnas.
Taust
Soome endise presidendi Sauli Niinistö aruandes ELi kriisivalmiduse kohta jõuti järeldusele, et kiiresti on vaja tugevdada Euroopa tsiviil- ja sõjalist valmisolekut, et tegeleda kasvavate julgeolekuprobleemidega, nagu tervishoid, ränne, tehnoloogiajulgeolek, kliima, kaitse ja majandus. Aruandes kutsutakse üles muutma põhjalikult ELi mõtteviisi ning seda, kuidas me mõistame valmisolekut ja selle prioriteetsust kogu Euroopa Liidus. Samuti leitakse, et valmisolek ei saa olla ainult riiklik vastutus, vaid ka Euroopa ühine pingutus, mis nõuab liidu suuremat rolli liikmesriikide töö koordineerimisel ja toetamisel selles valdkonnas. Seepärast toetud strateegia lähenemisviisile, mis ühendab kõiki osalejaid kõigil valitsustasanditel (kohalik, piirkondlik, riiklik ja EL) ning kodanikke, kohalikke kogukondi, kodanikuühiskonda, ettevõtjaid, sotsiaalpartnereid ning teadus- ja akadeemilisi kogukondi.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
