EL rahastab 2,8 miljardi euroga 94 transpordiprojekti, mille hulgas on ka Rail Baltic
Avaldatud: 3 juuli, 2025
Pilt: Rail Baltic Euroopa Komisjon on välja valinud 94 transpordiprojekti, millele eraldatakse ligikaudu 2,8 miljardit eurot toetusi Euroopa ühendamise rahastust, mis on ELi peamine strateegiliste taristuinvesteeringute rahastamisvahend.
Projektidega ajakohastatakse raudteid, siseveeteid ja mereteid kogu üleeuroopalises transpordivõrgus (TEN-T). See aitab ühendada Euroopat põhjast lõunasse, idast läände ning linnadest äärealadele ning muudab ELi siseturu konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks.
Eesti jaoks oli taotlusvoor väga edukas ning tõi kuuele projektile rahalisi vahendeid kokku 90 miljoni euro ulatuses. Eesti suurimale taristuprojektile Rail Baltic eraldati 47 miljonit eurot. Rail Baltic on praeguse EL eelarveperioodi (2021-2027) varasemate taotlusvoorude raames saanud ELilt toetust 677,8 miljonit eurot. Jätkuv rahaline panus rõhutab projekti strateegilist tähtsust ja tagab selle kiirema lõpuleviimise.
Lisaks osalevad Eesti toetusesaajad mitmes transpordi digiteerimise projektis ning Soome ja Rootsi ühisprojektis, mille eesmärk on ehitada uusi ja moderniseerida olemasolevaid jäämurdjaid. Projekti raames saab Eesti 33,5 miljonit eurot uue jäämurdja ehitamiseks, talvise navigatsioonivõime tugevdamiseks ja piirkondlikuks koostööks. Kavandataval jäämurdjal on ka kaablite parandamise võimalus, seega saab seda kasutada veealuse taristu ja kaablite jälgimiseks ja parandamiseks.
Kestliku transpordi ja turismi volinik Apostolos Tzitzikostas: „Ligi 2,8 miljardi euro suuruse ELi rahastusega täidame Euroopa lubaduse luua kaasaegne, kestlik ja vastupidav transpordivõrk. Need 94 projekti mitte ainult ei edenda piiriülest ühenduvust ja tõhusust, vaid suurendavad ka konkurentsivõimet kogu kontinendil. Need investeeringud on ELi roheleppe ja geopoliitilise vastupanuvõime nurgakivi, hõlmates Rail Balticut põhjas ja kaldalt tulevate elektriühenduste rajamist lõunapoolsetes sadamates, aga ka turvalisi maanteevõrke ning ühtse Euroopa taeva projekti.”
Raudteetransport: Euroopa rohepöörde selgroog
Suurima osa ELi tasandi kogurahastusest (77%) saab raudteetransport, kusjuures investeeringud on suunatud TEN-T põhi- ja laiendatud võrkude taristu suuremahulisele ajakohastamisele, eelkõige Ühtekuuluvusfondist abi saavates riikides. See hõlmab Rail Balticu ehitamist ning raudteetaristu parandamist Kreekas ja Slovakkias. Kiirraudteeliine arendatakse ka Tšehhis ja Poolas.
Lisaks rakendatakse 46 projektiga 11 liikmesriigis Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), et parandada raudteeohutust ja piiriülest koostalitlusvõimet.
Mere- ja siseveeteed: rohelisemad sadamad ja parem vastupidavus
Iirimaa, Küprose, Malta, Horvaatia ja Poola meresadamad ajakohastavad põhitaristut ja paigaldavad kaldalt tuleva elektri, et vähendada kai ääres seisvate laevade heitkoguseid. Prantsusmaal ja Hispaanias võetakse kasutusele digitaalsed liikluskorraldussüsteemid lähimerevedude parandamiseks.
Prantsusmaal Reini ääres uuendatakse ka siseveeteid, Belgias aga arendatakse veetranspordi digitaliseerimist.
Maanteed, õhutransport ja linnaline liikumiskeskkond: arukamad ja turvalisemad võrgud
Maanteetranspordis ehitatakse või ajakohastatakse ohutuid ja turvalisi parkimisalasid kümnes liikmesriigis. Projektidega toetatakse ka koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide (C-ITS) kasutuselevõttu, et parandada liiklusohutust ja liiklusvooge eelkõige linnatranspordisõlmedes.
Lennuliikluse korraldamise projektid aitavad jätkuvalt kaasa ühtse Euroopa taeva arendamisele, et luua ohutum, tõhusam ja säästvam lennundussüsteem.
Samuti toetatakse linnalist liikumiskeskkonda, rahastades mitmeliigilise reisijateveo sõlmpunktide ehitamist või ajakohastamist sellistes linnades nagu Leuven (Belgia), Norrköping (Rootsi), Nice ja Marseille (Prantsusmaa) ning Bolzano (Itaalia).
Strateegilised ja solidaarsed investeeringud
Jätkates tööd ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride tugevdamiseks, parandatakse projektidega raudteeühendusi ja piiripunkte Poola ja Ukraina ning Rumeenia ja Moldova vahel. Ukrainas aitab ELi toetus laiendada standardset ELi rööpmelaiust, hõlbustades piiriülest raudteeliiklust.
Ühe projektiga suurendatakse ligipääsetavust ja taristu vastupanuvõimet Arktika piirkonnas, tagades turvalised tarneteed ja kahesuguse kasutusega taristu, mis suudab kliimamuutustele vastu pidada.
Järgmised sammud
Pärast seda, kui Euroopa ühendamise rahastu komitee on 94 projektist koosneva loetelu heaks kiitnud, võtab komisjon vastu valikut kinnitava otsuse ning Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet CINEA hakkab ette valmistama toetuslepinguid, mis peaksid valmima 2025. aasta oktoobriks. Praegused tulemused on esialgsed ja muutuvad lõplikuks alles siis, kui komisjon on vastu võtnud vastava toetuse andmise otsuse.
Taust
94 projekti valiti välja 21. jaanuaril 2025 lõppenud projektikonkursi raames esitatud 258 taotluse hulgast. ELi rahalised vahendid eraldatakse toetustena, mida kasutatakse projekti kogukulude kaasrahastamiseks.
Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi (2021–2027) raames on liikmesriikide ja Euroopa ühendamise rahastuga assotsieerunud riikide (Ukraina ja Moldova) projektide rahastamiseks ette nähtud 25,8 miljardit eurot.Koos praeguses voorus eraldatud toetustega on kasutatud 96% eelarvest.
Alates 2014. aastast on Euroopa ühendamise rahastust toetatud 1780 transpordisektori projekti kogusummas 46,8 miljardit eurot.
Lisateavet ja edukate projektide loetelu leiate CINEA veebisaidilt.
Lisateave
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
