Eestis toimub esmakordselt vähikogukonnale mõeldud festival „Kohatult kohane”
Avaldatud: 15 august, 2025
Pilt: Pexels 16. ja 17. augustil toimub Viljandimaal Valma Seikluspargis esmakordselt vähikogukonnale mõeldud festival „Kohatult kohane”, mis on Eesti suurim kogukonnasündmus kõigile neile, kelle elu on vähikriis vahetult puudutanud.
Festival on sündinud Onkoloogika kogukonna lugudest ja vajadustest inspireerituna ning selle on loonud vähipatsiendid oma vähikondlastele. Neile, kes elavad kõrgenenud vähiriskiga, on parajasti raviga alustamas või ravi saamas, taastumas, remissioonis, elu pikendaval ravil, toetavad kedagi oma lähedastest vähiteekonnal, on valdkonnaga seotud eksperdid või lihtsalt huvilised.
Onkoloogika kogukonna ja onkofesti „Kohatult kohane” üks asutaja ning vähidiagnoosi saanud Kristel Leif ütleb, et diagnoosi saanuid on meie hulgas kahjuks väga palju ning vähist on tänapäeval saamas meid läbi elukaare puudutav krooniline haigus. Ta lisab, et festival annab meile võimaluse vähist rääkimist normaliseerida ning toetada teisi sarnasel teekonnal aga ka murda müüte ühiskonnas, kus vähist rääkimine on kahjuks ikka veel ebameeldiv ning tabu. „Vähist räägitakse enamasti kui surmaga lõppevast haigusest, kuid ometi elab meie hulgas väga palju vähiga inimesi ning see on meile suur väljakutse, kus inimene vajab just seda tuge ning mõistmist,” ütleb Leif ning lisab, et kõik, keda haigus on kuidagi puudutanud, on festivalile väga oodatud.
„Meie soov on tuua ühiskonda muutust ja me saame seda muutust luua mõtteviisi muutumisega ning onkofest seda väikeste sammudega tegema on asunud,” lõpetab Leif.
Sotsiaalministeeriumi vähitõrje nõunik Made Bambus märgib, et riikliku vähitõrje tegevuskava üks suuri prioriteete on muuta vähiga elavate inimeste elukvaliteet paremaks. „Peamiselt tähendab see pingutusi selles suunas, et tekiks patsiendikeskne terviklik vähiteekond koos sotsiaalse ja psühholoogilise toega patsiendile ning tema lähedastele,” märgib Bambus ning lisab, et fookusesse tuuakse elu pärast vähki ehk tugi igapäevaellu naasmiseks. Nii nagu vähk ise on oma olemuselt väga erinev, nii on seda ka vähipatsiendid.
„Üks oluline erinevus on vähipatsientide vanus. Kahjuks esineb vähki lastel, noortel ja täies tööeas inimestel, kelle puhul lisaks haigusega võitlemisele tekib hulgaliselt muid lahendust vajavaid küsimusi, mis on seotud tööga, pereeluga, seksuaalsusega, suhetega ning lõpuks ka ootusega „unustada oma haigus” ja elada tervenenult nagu kõik teised,” märgib Bambus ning lisab, et riik on teadvustanud neid eesmärke ning asunud ka aktiivselt lahendusi leidma.
„Vähivastane võitlus on ülemaailmne väljakutse, mis ulatub kaugemale tervishoiusektorist ning mida ei saa lahendada isoleeritult ilma sektorite vahelise ja rahvusvahelise koostööta ning ilma patsiente ja kodanikühiskonda kaasamata,” lõpetas Bambus.
Kahel päeval toimuvate vestlusringide, töötubade, arutelude ning loominguliste sessioonide teemad on patsientide, nende lähedaste aga ka ekspertide poolt hoolega valitud ja ette valmistatud. Seal on kombineeritud tõenduspõhised teadmised, praktilised kogemused ning pandud rõhku just selle õige olustiku loomisele. Jutuks on vähikogukonda puudutavad praktilised teemad- ravi ja taastumine, toitumine, uni ja puhkus, vaimse tervise toetamine, liikumine, muutused kehas, seksuaalsus, viljakus, vähiravi tulevik, tööturul osalemine ning igapäevane toimetulek aga ka näiteks eksistentsiaalsemad teemad nagu lein ja surelikkus.
Lisainfo festivalil esinejate, teemade aga ka piletite soetamise kohta on leitav sündmuse veebilehelt onkofest.ee.
Festivali toetavad Swedbank, Tervisekassa, AstraZeneca, Roche, Apotheka, Babé, Magnum, Selver ning koostööpartnerid on Kolm õuna, WePrint, Sviby, AdGorilla, Valma Seikluspark, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Vähiravifond “Kingitud Elu” ning Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit.
Taustaks:
Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2022. aastal 9191 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4561 ja naistel 4630. Meestel esines kõige sagedamini eesnäärmevähki, naha mittemelanoomi ja kopsuvähki; naistel rinnavähki, naha mittemelanoomi ning käär- ja pärasoolevähki. Kui rääkida haigestunute vanusest, siis vähk ei ole ammu enam vanemate inimeste haigus. Aastatel 2020-2022 diagnoositi pahaloomuliste kasvajate esmajuhte 20-24- aastaste meeste ja naiste hulgas 53, 25-29- aastaste meeste ja naiste hulgas 87 ning 30-34- aastaste meeste ja naiste hulgas 242. Kõige enam avastatakse aga esmaseid pahaloomulisi kasvajaid 70-74- aastaste meeste hulgas.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
