Eestis süüdati esimesed advendiküünlad
Avaldatud: 27 november, 2016Pühapäeval süüdati Eesti linna- ja vallakeskustes ehitud jõulupuudel esimene advendiküünal, et pühitseda sisse advendiaeg.
Advent on Vikipeedia sõnastuses liikuv tähtpäevade periood, mis tähendab tulemist ja tuleneb ladinakeelsest sõnast adventus.
Eesti rahvakalendri andmebaasi Berta andmeil juurdus advendi tähistamine Eestis 20. sajandi viimastel kümnenditel. Esmalt toimus see advendikalendrite vahendusel, mida näiteks 1970. aastatel ja 1980. aastate algul lapsevanemad ise oma lastele meisterdasid ja mille taskutest või aknakeste tagant võis leida pildi, kommi või muud toredat.
Ka saadeti välismaalt pakiga või toodi sealt reisikingina advendikalendreid, mis olid tõelised uhkuseesemed, mida hoiti alles kaua pärast kommide ja jõulude lõppemist.
Koos advendiajaga hakkavad liikuma ka päkapikud, kelle jaoks peredes pannakse valmis sussid või spetsiaalsed sokid. Tegemist on Euroopast koos väljarändajatega Ameerikasse liikunud ja sealt hiljem meedia vahendusel tagasi saabunud tavaga.
Läänekiriku maades on advent paastuaja algus, mis lõppeb jõululaupäeval. Adventi hakati tähistama näiteks Prantsusmaal 4. sajandi lõpul, mujal vahemikus 6.-10. sajandini. Advendiaega iseloomustavad kindlat värvi küünlad. Tunnusvärv on purpurpunane – kuningate, kuid ka leinavärv.
Paljudes kirikutes kasutatakse tänapäeval ka sügavsinist, mis sümboliseerib öötaevast, vett ja uue loomise algust. Euroopas on olnud tavaks tähistada Jeesuse sündi ja advendiaega igihaljaste puude ja taimedega.
Viis advendiküünalt
Advendiküünlaid on viis ja nad on kindlat värvi: kolm purpurpunast/sinist ja üks roosa/punane küünal, mis asetatakse nelinurkselt, keskel suurem valge küünal, Jeesuse sümbol.
Esimesel advendipühal süüdatakse palve saatel üks purpurpunane küünal, mis põleb palve ajal. Igal pühapäeval süüdatakse üks uus ja eelmine küünal. Roosa küünal süüdatakse kolmandal advendi pühapäeval. Keskmine küünal süüdatakse jõululaupäeval.
Lõunaeestlane
Pildil: jõulupuu Võru Kesklinna pargis.