Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Statistikaameti andmetel kerkis hinnatõus novembris 4,2 protsendini võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Hinnatõusu veavad toiduained, mille hind on kerkinud Eestis kiiremini kui mujal Euroopas.

Veel oktoobris oli hinnatõus 3,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Euroalas oli hinnatõus esialgsetel andmetel kütuse kallinemise tulemusena 1,5 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Hinnad tõusid novembris võrreldes oktoobriga 0,5 protsenti.

Eesti hinnatõus on julm, kui arvestada, et hinnad on juba Soome tasemel olukorras, kus palgatase jääb 3-4 korda Soomele alla. See tähendab, et üha enamatel eestlastel kulub praktiliselt kogu sissetulek toidu peale. Suureneb palgavaesus ja -nälg.

Toiduainete hinnatõus on Eestis jätkuvalt euroala üks kiiremaid. Toiduhindade tõusu peapõhjus on toormete kallinemine välisturgudel. Lisaks võib täheldada kaubandusliku juurdehindluse suurenemist. Samas kaupmeeste kasumites pole see avaldunud, mis viitab pigem suurenenud kulusurvele. Toiduainete tootmispoolt vaadates võib täheldada kasumlikkuse suurenemist vaid piimatoodete osas, mis on ühtlasi kooskõlas tugevnenud nõudlusega piimatoodete järele eksporditurgudel.

Kui aasta esimesel poolel oli hinnatõus 3 protsendi lähedane, siis alates suvest on hinnatõus kiirenenud. Novembris oli hinnatõus aasta kiireim välistegurite mõjul: nafta on viimastel kuudel maailmamajanduse tugevnemise ja tootmiskärbete tulemusena hoogsalt kallinenud, jõudes kahe ja poole aasta kõrgeimale tasemele. Novembris oli nafta hind ka ligi viiendiku kõrgem võrreldes rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi eeldustega. Kui seni oli inflatsiooni areng prognoosiga kooskõlas, siis novembrist alates ületab seda.

Kui suvises prognoosis ootas Statistikaamet inflatsiooni järkjärgulist aeglustumist selle aasta lõpukuudel ning tuleva aasta alguses, siis viimaste kuude nafta kallinemise tõttu on suurenenud risk, et hinnatõusu pidurdumine lükkub edasi.

Viimased uudised