Eestis esitati 2025. aastal kokku 519 ravivigadega seotud kahjunõuet

2025. aasta jaanuarist kuni detsembri lõpuni on patsiendid esitanud PZU Kindlustusele 519 kahjuteadet võimalike ravivigade kohta. Neist 109 (21%) puhul on kindlustusjuhtumi toimumine tuvastatud, 112 (22%) kahjuteadet on veel käsitluses, 298 (57%) juhtumit on saanud keelduva otsuse.

2025. kalendriaasta kohta esitatud ravivea kahjutaotlustest umbes 17% olid seotud erakorralise meditsiiniga, üle 11% peremeditsiiniga, üle 10% hambaraviga, 9% ortopeediaga ning 8% üldkirurgiaga. Üle veerandi kahjunõuetest on seotud keskmiselt kergema raskusastmega ning veerand keskmisest raskemate juhtudega. Eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastusega oli tegu 14% juhtudel.

„2025. aasta on olnud kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi sissetöötamise aasta. Enne kohustusliku süsteemi kehtima hakkamist oli tüüpiline, et aastas esitasid patsiendid sotsiaalministeeriumi juures töötanud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile umbes 200 kaebust aastas. Ühe aastaga nägime, et patsientide teated rohkem kui kahekordistusid. Soome aastakümnete pikkuse kogemuse pealt prognoosime, et järgmine paari-kolme aasta jooksul suureneb patsientide kahjuteadete arv umbes 2000-ni aastas,” kommenteeris PZU kahjukindlustusosakonna juht Jaanus Tanne. „Kahjuteadete arvu suurenemine meie hinnangul ei viita Eesti meditsiini kvaliteedile – Eesti ja Soome tervishoiusüsteemid on tegelikult samaväärselt kõrgel tasemel –, vaid pigem oodatud mustrile suurenenud teadlikkusest raviprotsessidest ja patsientide õigustest.”

Esitatud kahjuteadetest ligi 50 juhtumi puhul on PZU Kindlustus hinnanud, et võimalik kahju on suurem kui 10 000 eurot. Kõige suurema kahju väärtuseks on PZU Kindlustus hinnanud hetkel 100 000 eurot. Antud juhtumi puhul on tegemist patsiendi hukkumisega seonduvate eraldistega, sh tekkinud mittevaralise kahju eraldisega ja hukkunu alaealiste laste ülalpidamisega seonduvate eraldistega.

Kindlustusjuhtumi toimumisel patsiendile või tema lähedasele hüvitatavate kahjude loetelu ja ka hüvitiste piirmäärad on sätestatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses.

Hüvitise arvestab kindlustus välja kannatanu poolt esitatud nõude, selle aluseks olevate tõendite ja seaduse määrade alusel. Kahju jaguneb kahte gruppi: varaline kahju ja mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hindamisel arvestatakse muuhulgas tervisekahjustuse või kehavigastuse raskust, tekkinud funktsioonihäire sügavust, ravi kestust, töövõimetuse ulatust jms.

„Arvude ja numbrite kajastamisel tuleb mõista, mis on kogu kahjunõude suurus ning mis on ühekordselt väljamakstud summa. Patsiendikindlustuse puhul võib osa nõudeid realiseeruda väljamaksetena alles aastate jooksul – seetõttu kujundatavad kindlustusandjad lisaks väljamaksetele ka kahjureserve. Näiteks, töövõimetuse eest võidakse kogu määratud hüvitis välja maksta mitme aasta jooksul. See võib tähendada, et kogu määratud summa on 100 000 eurot, kuid seda võidakse välja maksta mitme aasta jooksul. Keskmiselt on väljamakstud hüvitise suurus hetkel ligikaudu 3800 eurot,” selgitas Tanne. See loob selgust erinevatest avalikult väljatoodud numbritest, mida on seni kajastanud Terviseamet või PZU Kindlustus ning selgitab miks antud kindlustusliik on kindluste pakkujale väga kallis teenus.

PZU kindlustus oli eelmise aasta lõpuni ainuke patsiendikindluse pakkuja turul. Tanne kommenteerib, et nüüd, kui pakkujaid on turul rohkem, läheb eriti oluliseks täpsete andmete korrektne kogumine Terviseameti poolt. Oluline on tagada, et erinevate kindlustuste statistika jõuaks üheselt kokku, et ametil oleks võimalik neid sisuliselt analüüsida ning teha tervishoiusüsteemi arendamise osas ettepanekuid.

Seaduse järgi peab kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel olema sõlmitud kohustuslik vastutuskindlustus. Kui patsiendil on põhjust kahtlustada raviviga, on tal õigus pöörduda vastava meditsiiniasutuse kindlustuspakkuja poole ja esitada kahjutaotlus.

PZU Kindlustus kaasab ravivea tuvastamiseks sõltumatuid meditsiini- ja valdkonnaeksperte, kes hindavad juhtumi asjaolusid. Otsus hüvitise maksmise kohta põhineb professionaalsel hinnangul sellele, kas arsti tegevus vastas heale meditsiinipraktikale ning kas patsiendile tekitatud kahju oli välditav.

„Seadus lubab kannatanul esitada nõude kolme aasta jooksul kahjust teada saamisest, kuid mitte hiljem kui kümne aasta möödumisel ravivea tegemisest. See tähendab, et kindlustus peab käsitlema ja hüvitama ka juhtumeid, mis tulevad alles aastate pärast, kuid pärinevad kunagi varem kehtinud kindlustuslepingu perioodil tehtud raviveast,” märkis Tanne.

Kui kannatanu ei ole rahul kindlustusandja otsusega, on tal õigus esitada kindlustusandjale lisamaterjale ja taotleda asja uut läbivaatust või pöörduda Terviseametis tegutseva lepituskomisjoni poole.