Eesti vaktsiinikahju kannatajad kahtlevad hüvitamises

Juba pool aastat pole Lõuna-Eesti naine, aasta koolitaja 2021 Riina Kütt saanud tavapärast elu elada ega tööd teha. Tervis ei luba.

Tervis läks käest mullu juulis päev pärast Pfizeri vaktsiinisüsti. Tekkis torkiv-kõrvetav valu süstitud kätte, nädala pärast ka teise kätte ja jalgadesse, sealt edasi algasid mitmesugused probleemid üle kogu keha. Detsembris sai ta lõpuks Lääne-Tallinna keskhaiglasse ravile. Ent kaks päeva pärast haiglast koju saamist tulid endised sümptomid tagasi. Ta ei saanud taas magada – see on juba tavapärane, mitte erand; et silmamunade taga käisid närvisähvatused, mis tekitasid häiriva topeltnägemise; et sõrmed ei saa arvutiklaviatuuri klahvidele hästi pihta; et süda peksab sageli ootamatult kuni 180 lööki minutis; ja et eelmisel nädalal lisandus hingamispeetus, vahendab Postimees.

Mullusuvise vaktsineerimiseni olid sedalaadi tervisemured talle võõrad. Kütti on endine kaadriohvitser, juhtinud Kaitseliidu kooli ja olnud kaitseministeeriumis kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja. Selliste inimeste tervis allub regulaarsele põhjalikule kontrollile. Ta on kaotanud pärast vaktsineerimist nii oma tervise kui sissetuleku. Samas ei vasta naise seisund ühelegi tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõu rakendusaktis toodud kriteeriumile, mille alusel saaks ta loota vaktsiinikahju hüvitamist. Kütt pole ainus, tal on väga palju saatusekaaslasi, nende seas riigiametnikke ja IT-valdkonna inimesi.

Vaktsiinikahjude hüvitamise puhul on probleem selles, et koroonavaktsiinide puhul on tegemist eksperimentaalsete vaktsiinidega, mille kõik kahjulikud kõrvaltoimed, eriti pikaajalised kõrvaltoimed on veel tuvastamata. Seetõttu on paljudel harvem esinevate tervisehädadega inimestel väga raske, kui mitte võimatu hüvitist saada. Vaktsiinifondist saavad hüvitist esialgu vaid need, kel on pärast vaktsineerimist tekkinud šokk, mis on nõudnud intensiivravi.