Seminaril tutvustavad Peeter Mehisto ja Maie Kitsing oma eelmisel aastal ilmunud raamatut „Eesti hariduse eduloo õppetunnid“ avaneb uues vahekaardis. Selles on põhjalikumalt tutvustatud Eesti taasiseseisvumisaja järgseid haridusreforme, mis on aidanud luua igale lapsele nii koolieelses eas kui ka õppurina põhikoolis võrdne (sh õiglane, vajadusi arvestav) arengukeskkond. Raamatus arutletakse selle üle, mida peaks tegema, et Eesti põhiharidus püsiks ka edaspidi maailma tipus.
Lisaks tutvustatakse seminaril Euroopa Komisjoni avaldatud uuringut „Edukad PISA-lood ELis: kuidas mõned liikmesriigid on aja jooksul suutnud oma tulemuslikkust parandada avaneb uues vahekaardis“. Uuring keskendub riikidele, kus on aja jooksul suudetud õpilaste tulemusi parandada – vaadates õpilaste saavutusi ja õiglust mõõtvaid PISA näitajaid. Uuritakse, milliseid tegureid saab positiivsete suundumustega seostada ning millised poliitikareformid võisid nendele edusammudele kaasa aidata.
Seminaripäeva esimest poolt on võimalik jälgida veebi teel. Päeva teises pooles toimuvad temaatilised töötoad ja väiksemas ringis arutelud kitsamatel teemadel. Näiteks õpetajate ja kooli autonoomia, varane haridussüsteemist lahkumine, õppekavade muudatused ja heaolu. Jagatakse kogemusi, et õppida teiste liikmesriikide headest praktikatest haridusvaldkonnas.
Sündmusel osalevad Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide poliitikakujundajad ning sõltumatud hariduseksperdid ja -uurijad. Lisaks Euroopa Komisjonile aitab seminari modereerida Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juht Ülle Matsin.
PISA uuring vaatleb, kuidas on õpilased võimelised õpitud oskusi ja teadmisi igapäevaelus rakendama ning õpitut üldistama ja seostama, aga ka õpitulemuste saavutamiseks olulisi mõjutegureid nagu sotsiaalmajanduslik taust, eluga rahulolu, ja läbikukkumise hirm. PISA 2018 järgi saavutasid Eesti noored Euroopa edetabelis esikoha nii matemaatikas, loodusteadustes kui ka lugemises. Sotsiaalmajandusliku tausta mõju õpilaste tulemustele on üks väiksemaid maailmas. Eesti on PISA uuringutes osalenud alates aastast 2006 ning järjepidevalt tulemusi parandanud. Väga head tulemused saavutatakse oluliselt tagasihoidlikuma finantsressursiga kui teistes OECD riikides.