„Venemaa strateegilised sihid ei ole kuidagi muutunud. Idanaabri agressioon ohustab kõiki riike tema ümber Euroopas ja NATOs kaasa arvatud. Selleks, et Eesti oleks kindlalt kaitstud, peame aina ohtlikumaks muutuvas julgeolekukeskkonnas kiiresti kohanema ja suurendama hüppeliselt riigi kaitse-eelarvet,” ütles peaminister Kristen Michal. „Meie eesmärk on kindlustada, et Venemaa sõjaline agressioon Eesti vastu oleks teostamatu. Selleks tõstame kaitsekulud vähemalt 5%ni SKP-st.”
Kaitseminister Hanno Pevkur märkis, et Eesti kaitsevõime seisukohalt on tänane päev ajalooline. „Sellist põhimõttelist otsust kaitsekulude suurendamiseks ei ole varem kunagi tehtud. Minna ühe aasta jooksul kaitse-eelarves kolmelt protsendilt viiele protsendile SKP-s, on ülioluline samm Eesti riigile ja rahvale, et Eesti riik oleks kindlalt kaitstud,” sõnas ta.
Valitsuse põhimõtteline otsus tõsta hüppeliselt riigi kaitsekulusid tuginevad kaitseväe juhataja sõjalistele nõuannetele, mis on koondatud kaitseinvesteeringute lisaprogrammi nimega „KILP”.
See sisaldab Eesti väevõime arendusi, mille kiireks elluviimiseks asub kaitseministeerium koos rahandusministeeriumiga välja töötama rahastamisplaani. Valitsuses arutatakse välja töötatavat plaani aprilli alguses.
Kaitseministri sõnul hõlmavad kaitseinvesteeringute võime-arendused kõiki olulisi sõjalise kaitse valdkondi: õhutõrjet, süvalöögivõime arendamist, suures mahus Ukraina sõjas õpitut, näiteks droonisõja ja elektroonilise sõja pidamise võimekust, ja veel palju muud. „Meie ülesanne on teha need arendused võimalikult kiiresti. Peame harjutama ennast mõttega, et kaitsekulud jäävad pikaks ajaks 5 protsendile SKP-st ja tõusevad lähiaastatel üle selle.”
Kaitsevõime täiendav rahastus on võimalik tänu sellele, et Euroopa Ülemkogu on heaks kiitnud Euroopa taasrelvastumise plaaniga kiire edasiliikumise. Plaani eesmärk on tuua Euroopa kaitsevalmiduse tõstmiseks juurde kuni 800 miljardit eurot.
Loading ...
