Eesti reovesi saab lähiaastatel puhtamaks
Avaldatud: 1 jaanuar, 2025
Võru reoveepuhasti. Lõunaeestlase pilt Tänasest jõustunud Euroopa Liidu uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi järgi karmistuvad lähiaastatel reoveepuhastite puhastusnõuded, seirenõuded, suureneb ühiskanalisatsiooniga liitunute hulk ning reoveepuhastussektor liigub energianeutraalsuse suunas.
„Eestis on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 83% elanikkonnast, aga uuendatud direktiiv näeb ette, et 2035. aasta lõpuks tuleb ka senisest väiksemates kohtades reovesi koguda kokku eelkõige ühiskanalisatsiooni kaudu ja puhastada asulareoveepuhastis. Erandina jääb siiski teatud kriteeriumite täitmisel alles ka võimalus kasutada reovee käitluseks individuaalsüsteeme ja pikendada nõuete saavutamise tähtaega,” ütles taristuminister Vladimir Svet.
Muudatuste eesmärgiks on vähendada asulatest veekogudesse jõudvat reostust, kaitsta inimeste tervist, rakendada enam „saastaja maksab” põhimõtet ning aidata kaasa ringmajandusele üleminekule.
Rangemaks muutuvad ka asulareoveepuhastite lämmastiku- ja fosfori eemaldamise nõuded ning kehtestatakse mikrosaasteainete eemaldamise kohustus. Eesti asulareoveepuhastid ei ole hetkel veel projekteeritud mikrosaasteaineid (sh ravimi- ja kosmeetikatoodete jääke) reoveest välja puhastama, ent 2045. aasta lõpuks peab Tartu ja Tallinna asulareoveepuhastites seda tegema. Kui riskihindamine näitab ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb mikrosaasteaineid täiendavalt eemaldada ka väiksemates asulareoveepuhastites. Vee-ettevõtted peavad rajama mikrosaasteainete puhastussüsteemi, mille rajamise ja käigushoidmise kulud kaetakse ravimi- ja kosmeetikatootjate poolt laiendatud tootjavastutuse süsteemi kaudu kokku kogutud rahalistest vahenditest. Kuni 20% mikrosaasteainete puhastusega seotud kuludest on lubatud katta ka veehinnaga.
Muudatused hõlmavad ka seire tõhustamist, et kindlustada aja- ja asjakohane teave vee kvaliteedi kohta. Näiteks tuleb edaspidi seirata ka mikrosaasteaineid, mikroplasti, erinevaid ohtlikke aineid (sh eriti püsivaid nn igavesi kemikaale – per- ja polüfluoritud alküülühendeid ehk PFASe). Tulevikus hakatakse reovees jälgima ka erinevaid tervisekaitse näitajaid, näiteks antimikroobset resistentsust ning erinevate viiruste (nagu näiteks SARS-CoV-2 viirus, gripiviirus) ja patogeenide sisaldust, et saada kiiremini teavet haiguste levikust. Viiruste ja patogeenide seire annab riigile võimaluse haiguspuhanguid varem tuvastada ning epideemiate ja pandeemiatega paremini toime tulla.
2045. aasta lõpuks tuleb 16 Eesti suuremas asulareoveepuhastis saavutada riiklikul tasandil energianeutraalsus. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb vee-ettevõtetel teha investeeringuid nii energiaefektiivsuse suurendamiseks kui ka taastuvenergia tootmiseks. Taastuvenergiat on võimalik toota näiteks päikesepaneelide rajamise ja reovee puhastamisel tekkivast reoveesettest biogaasi tootes. Reoveepuhastussektori toetamiseks on Kliimaministeerium planeerinud riigieelarves energianeutraalsuse saavutamiseks vee-ettevõtetele 25 miljonit eurot.
Nõuded peavad olema üle võetud siseriiklikku seadusandlusesse 2027. aasta juuli lõpuks.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
