Eesti plaanib hasartmängumaksu vähendada – mida see tegelikult tähendab?
Avaldatud: 4 november, 2025
Pilt: ChatGPT Eestis on praegu arutlusel üks üsna tähelepanuväärne samm – hasartmängumaksu langetamine. Kui seni maksid kaughasartmängu ehk veebikasiinode korraldajad 6% maksu, siis uue seaduseelnõu järgi on plaan seda määra vähendada järk-järgult kuni 2029. aastaks nelja protsendini. Idee taga on peamiselt erakond Eesti 200, kelle hinnangul aitaks see Eestisse meelitada rohkem rahvusvahelisi kaughasartmängu operaatoreid ja kasvatada lõpuks riigi maksulaekumist.
Eelnõu algatajate sõnul on eesmärk luua tasakaal: ühelt poolt muutub sektor läbipaistvamaks ja turvalisemaks, teisalt saaks riik suuremat tulu tänu uutele ettevõtetele, kes end Eestisse registreerivad. Hasartmängusektorit pole sisuliselt muudetud enam kui viieteistkümne aasta jooksul, mistõttu nähakse selles võimalust tänapäevastada seadust vastavalt tehnoloogia arengule ja rahvusvahelisele konkurentsile.
Mis kasu loodetakse maksulangetusest?
Maksulangetuse toetajad usuvad, et madalam maks muudab Eesti kaughasartmängu keskkonna atraktiivsemaks. See tähendab, et mitmed välismaa ettevõtted, kes seni on toiminud näiteks Maltalt või Küproselt, võiksid tuua oma litsentsi ja maksuraha just Eestisse. Pikemas plaanis aitaks see kasvatada maksutulu, mida suunatakse spordi ja kultuuri rahastamisse – näiteks plaanitakse sellest finantseerida Tartu uue suurhalli ehitust.
Samuti nähakse selles võimalust luua uusi töökohti ning tugevdada Eesti positsiooni digitaalselt arenenud ja usaldusväärse hasartmänguriigina. Kuigi maksumäär väheneb, loodetakse, et uute tulijate arv kompenseerib madalama protsendi ning riigieelarve tulu hoopis kasvab.
Lisaks soovitakse maksulangetusega panna alus pikaajalisele strateegiale, kus riigi tulu sõltub mitte maksude tõstmisest, vaid konkurentsivõimelisest majanduskeskkonnast. Kui Eesti suudab luua läbipaistva ja stabiilse mänguturu, on lootust, et see meelitab ka teistest sektoritest investoreid. See samm on osa laiemast kultuuri- ja spordirahastuse mudelist, mille eesmärk on tuua riigieelarvesse stabiilne ja kasvav tuluallikas.
Vastuseis ja kriitika
Mitte kõik ei jaga sama vaimustust. Opositsiooniparteid on olnud üsna kriitilised, väites, et maksulangetuse ajal, mil teistes sektorites pigem makse tõstetakse, on selline samm küüniline. Näiteks Reformierakonna rahandusminister Jürgen Ligi on avalikult väljendanud kahtlust, kas kasiinosektorile maksusoodustuste andmine on õige suund. Rahandusministeeriumi esindajad, sealhulgas Evelyn Liivamägi, on samuti hoiatanud, et maksulaekumine võib hoopis väheneda, kui uusi ettevõtteid ei tule nii palju kui loodetakse.
Samas lisatakse, et koos maksulangetusega on kavas tugevdada rahapesu ja järelevalve süsteeme, et vältida võimalikke riske. Seadusemuudatused suurendavad Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo kontrollivõimekust, mis peaks vähendama varimajanduse ja musta raha riske.
Kriitikud rõhutavad, et kui Eesti tahab saada hasartmängusektoris tõsiseltvõetavaks tegijaks, peab riik olema samaaegselt nii konkurentsivõimeline kui ka läbipaistev. Ehkki eelnõu eesmärk on tuua Eestisse rohkem tulu ja ettevõtteid, sõltub selle edu suuresti sellest, kuidas suudetakse järelevalvet reaalselt rakendada ja kas sektor püsib pikaajaliselt stabiilne.
Mida tähendab maksulangetus rahvusvahelises kontekstis?
Kui võrrelda Eesti praegust hasartmängumaksu teiste riikidega, jääme hetkel pigem Põhjamaade tasemele, kus maksud on kõrged ja sektor tugevalt reguleeritud. Maksu vähendamine neljale protsendile muudaks Eesti aga märksa konkurentsivõimelisemaks, viies meid samale tasemele nagu Malta ja Küpros – riigid, kus tegutseb suur osa Euroopa online-hasartmängutööstusest.
See muudatus võiks panna Eesti positsiooni täiesti uude valgusesse. Kui seni on paljud netikasiinod oma tegevust korraldanud välismaa litsentside kaudu, siis tulevikus võiksid nad hakata oma tegevust siin registreerima ja makse siia tasuma. See tähendaks, et Eestisse jääb rohkem raha ja sektor muutub läbipaistvamaks.
Rahvusvaheliselt annab selline samm signaali, et Eesti on avatud innovatsioonile, kuid ei loobu samas kontrollimehhanismidest. Riigi riskihinnangu järgi on suurim rahapesu oht seotud just hasartmängusektoriga, mistõttu rõhutatakse, et maksulangetusega kaasneb ka karmim järelevalve ja suurem vastutus.
Kui reform õnnestub, võib Eestist saada üks regiooni tugevamaid hasartmängukeskusi, kus ühendatakse konkurentsivõimeline maksukeskkond ja range regulatsioon. See oleks kombinatsioon, mis pakuks väärtust nii riigile kui ka mängijatele.
Mida see tähendab mängijatele ja riigile?
Tavainimese jaoks ei pruugi maksumäärade muutus otseselt tunda anda, kuid pikaajaliselt võib see muuta Eesti online-kasiinode turgu. Kui siia tuleb rohkem rahvusvahelisi brände, suureneb konkurents ja sellega koos ka mängijate valik – paremad boonused, modernsemad platvormid ja kõrgem turvalisus.
Riigile tähendab see aga täiendavat tulu kultuuri ja spordi arendamiseks. Delfi andmetel on plaanis luua Kultuurkapitali juurde kaks uut fondi – spordiobjektide ja eraraha kaasamise fond –, mille kaudu rahastataks uusi projekte. Seega on tegu sammuga, mis võib Eesti tulevikus viia samale tasemele nagu teised edukad Euroopa hasartmänguriigid.
Lisaks loob maksulangetus võimaluse kasvatada Eesti kui digiriigi mainet. Kui mängijatele ja ettevõtjatele jääb mulje, et Eesti on stabiilne ja õiglane koht tegutsemiseks, toob see kasu ka teistesse sektoritesse. Lõppkokkuvõttes on eesmärk muuta riik atraktiivsemaks nii investoritele kui ka mängijatele.
Kui muudatus viiakse ellu targalt, võib Eesti tulevikus olla mitte ainult maksude mõttes soodne, vaid ka eeskujulik hasartmängukeskkond, kus läbipaistvus ja majanduslik kasu käivad käsikäes.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
