Eesti loodab mürskude tootmiseks saada vähemalt kolm pakkumist
Avaldatud: 20 märts, 2025
Riik kuulutab juba aprilli alguses välja rahvusvahelise valikpakkumise, et leida loodavasse kaitsetööstusparki nii suurtükimürskude tootja kui teisi moona ning muu kaitsetööstuse toodangu valmistajaid.
Lootus on saada vähemalt kolm moonatootmise pakkumist, aga läbiviidud eelkonsultatsioonide pinnalt võib neid tulla rohkemgi. Huvi moonatootmise vastu on ilmutanud nii kodumaine kaitsetööstus kui ka rahvusvaheliselt tuntud tegijad.
„Juba kaitsetööstuspargi planeeringu algatamisel alustasime ettevõtete leidmisega loodavasse parki. Eesmärk oli ja on kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks võimalikult kiiresti välja arendada. Selleks oleme kõik võimalikud tegevused töösse pannud paralleelselt, et säästa aega ja hoida tempot. Ühtegi tagasilööki pole seni esinenud ja jätkuvalt liigume graafikus alustada mürskude tootmist Eestis 2026. aasta lõpus või hiljemalt 2027. aasta alguses,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Ministri sõnul on algusest peale olnud teadlik valik leida moonatootja Eestisse rahvusvahelise turukonkurentsi kaudu, sest see on kõige läbipaistvam viis ka ettevõtjatele. „Olen kohtunud väga paljude huvilistega, kes sooviksid Eestisse moonatootmist rajada. Minu sõnum on neile olnud selge – teeme seda turutingimustel, kõigil on võimalik osaleda ja lisaks oleme valmis omalt poolt rajama vajaliku taristu ning ostma moona ka Eesti kaitseväele,” lisas minister.
„Huvi Eestisse rajatava kaitsetööstuspargi vastu on märkimisväärne. Seda kinnitab asjaolu, et möödunud aasta novembris toimunud konsultatsioonidel osales rohkem kui 20 ettevõtet. Meil on seetõttu alust olla optimistlik, et saame valikpakkumise kaudu vähemalt kolm, aga võimalik et ka rohkem pakkujat, kes sooviksid Eestis moona toota,” ütles kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp. „Mahutame ära erinevad tootjad ja kui ühest alast jääb väheks, saame kasutusse võtta teise ala,” täpsustas Sirp.
Ettevõtted esitavad oma pakkumised hiljemalt mai keskpaigaks ning otsused tehakse juunis. Riik rajab kaitsetööstuspargi koos kogu tehnovõrguga ja ettevõtted saavad parki oma tootmise püsti panna. Eesmärk on tootmised käivitada 2026. aasta lõpus või hiljemalt 2027. aasta alguses. Sarnases tempos areneb moonatootmine ka teistes Balti riikides, näiteks Lätis on plaan saada kitsalt laengute tootmine käima 2026. aastal ja Leedus mürskude tootmine 2027. aasta alguses. „Eesti eeliseks võrreldes lõunanaabritega jääb see, et kui nemad on löönud käed ühe suure pakkujaga, siis Eesti lähenemine konkurentsi ja valikpakkumise kaudu toob meile mitu eri tootjat, mis mitmekesistab meie tootmisportfelli ja tagab kompetentsi ning tarnekindluse eri tüüpi moona tootmiseks. Nagu praktika praegu näitab, on valitud teed erinevad, ent mürskude reaalse tootmiseni jõuame samal ajal,” ütles Sirp.
Samas on Eesti juba läbi viinud eduka minikonkursi lahingumoona tootmiseks. Leping on tootjaga sõlmitud ja lahingumoona tootmine juba käesoleva aasta suvel. Ämari lennubaasis nn minitööstuspargis alustab tegutsemist OÜ Nitrotol, mis toodab erinevaid laenguid ja miine. Minikonkursil osalenud teistele ettevõtetele on samuti pakutud lahendust oma moonatootmisega alustada ja kui üks osalejatest teeb oma pakkumise suurde kaitsetööstusparki, siis teise osalejaga on lepinguläbirääkimised jõudnud lõpusirgele, et ka nemad saaksid veel sel aastal alustada väikesekaliibrilise moona, eelkõige padrunite tootmist Eestis.
Samuti on Vabariigi Valitsus hiljuti otsustanud rajada Eesti riigi osalusel sõjalise lõhkeaine tehase.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
